EE EE1 EE1 West-Estonian River Basin District Põhjaveekogumite määramisel olid aluseks hüdrogeoloogilised tingimused, põhjavee kasutamine joogiveeallikana, veevõtu hulk ja veemajanduskaalutlused. Tulenevalt aluspõhja kivimikihtide kallakusest lõunasse, esineb alasid, kus levib vaid üks põhjaveekogum, kui ka 4 põhjaveekogumit samaaegselt. Hüdrogeoloogilised tingimused määrab peamiselt aluspõhja eri vanusega liivakivide ja lubjakividega seotud põhjaveekihtide levik Eesti territooriumil. Aluspõhja kivimite veekihtidest määrati veekogumiteks kõik looduslikult mageda veega veekihtide osad, mis on kasutatavad veevarustuses. Pinnakattes sisalduvatest veekihtidest määrati veekogumiteks suurema tootlikkusega veekihid, mida kasutatakse või võidakse perspektiivselt kasutada veevarustuses. Nitrates 50 mg/l 75 Member State TotalPesticides 0.5 µg/l 75 Member State Chloride 250 mg/l 75 Groundwater body Põhjaveekogumitele saasteainesisalduse läviväärtused anti arvestades põhjaveekogumi loodusliku põhjavee fooni ning lähtudes joogivee ja joogiveeallika vee kvaliteedile kehtestatud normidest. Läviväärtuste andmisel tugineti põhjaveeseire tulemustele põhjaveekogumites, arvestati põhjaveest joogivee tootmise pikaajalist kogemust, põhjavee ning sellega seotud veeökosüsteemide ja põhjaveest sõltuvate maismaaökosüsteemide vastastoime ulatust, põhjaveekogumi hüdrogeoloogilised tunnuseid, teavet taustanivoo ja veebilansi tasakaalu kohta, erinevate saasteainete päritolu ja nende võimalikku esinemist looduses. Pole vajadust olnud arvestada looduslikku taustasisaldust Läviväärtused kehtestati eesmärgil kaitsta põhjavett reostuse ja seisundi halvenemise eest arvestades seejuures põhjavee kasutamist joogivee tootmiseks ning seoseid pinnaveekogude ja põhjaveest sõltuvate ökosüsteemidega. Üldeesmärgiks on säilitada põhjaveekogumite looduslik või looduslähedane koostis, hoida põhjavee kvaliteet sellisena, et see ei põhjustaks olulist mõju ega riske inimeste tervisele ja keskkonnale. Põhjaveekogumi keemilist seisundit hinnatakse põhjaveekogumi üksikutes vaatluspunktides fikseeritud saasteainete keskmiste väärtuste alusel. Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on hea, kui vaadeldava põhjaveekogumi osas vastab 70% või enam põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides fikseeritud keemiliste näitajate väärtustest põhjavee kvaliteedi piirväärtustele ja läviväärtustele, mis on toodud Keskkonnaministri määruse 75 paragrahvis 12. Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on halb, kui vaadeldava põhjaveekogumi osas vastab vähem kui 70% põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides fikseeritud keemiliste näitajate väärtustest põhjavee kvaliteedi piirväärtustele ja läviväärtustele, mis on toodud Keskkonnaministri määrus 75 paragrahvis 12. Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramisel ei võeta arvesse looduslikult esinevate ainete või ioonide või nende näitajate kõrget taset põhjaveekogumis või põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogumis, kui need on tingitud hüdrogeoloogilistest tingimustest ja mida ei loeta reostuseks «Veeseaduse» tähenduses, samuti põhjavee keemilise koostise ruumiliselt piiratud ajutisi muutusi, mis ei ole inimtegevusest põhjustatud. Vajaduse korral kasutatakse vaadeldaval ajaperioodil keskkonnaregistrisse laekunud koguteavet põhjaveekogumi veekeemia kohta. Põhjaveekogumi koguselise seisundi näitajad kajastavad veevõtu mõju. Põhjaveekogumi koguseline seisundiklass on hea kui: 70% või enamas põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides puudub inimtegevusest tingitud põhjaveetaseme alanemise suundumus; põhjavee kasutamine on väiksem kinnitatud põhjaveevarust või vesikonna veemajanduskava koostamise käigus määratud põhjaveekogumi looduslikust ressursist; põhjaveetaseme muutustest tingitud põhjavee voolusuuna muutused ei põhjusta soolase vee sissetungi; ei esine põhjaveetaseme inimtekkelisi muutusi, mis põhjustaksid suutmatust saavutada põhjaveekogumiga seotud pinnavee suhtes "Veeseaduse" § 38 lõikes 3 sätestatud keskkonnaalaseid eesmärke; puudub põhjaveetaseme alanemise suundumus, mis põhjustaks põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundi olulist halvenemist. Põhjaveekogumi koguseline seisundiklass on halb kui mõni eelpoolloetletud põhjaveekogumi hea seisundi tingimustest pole täidetud. Oluline kasvusuundumus on saasteaine aasta keskmise sisalduse kasv põhjaveekogumis kahe aasta jooksul kokku üle 20 protsendi lähtetasemest. Arvutatud seirepunktide aastakeskmiste võrdluse abil selgitati kahel viimasel aastal üle 20% kasvusuundumusega seirepunktide osakaal põhjaveekogumi seirepunktide arvust. Kui 70% või enamas põhjavee seireprogrammi vaatluspunktidest ei ole olulist kasvusuundumust, pole põhjaveekogumis olulist kasvusuundumust. Põhjavee saasteainesisalduse kasvusuundumuse langusele pööramise lähtepunkt näitab üldreeglina, et saasteainesisaldus ohustatud põhjaveekogumis on tõusnud 75 protsendini saasteaine põhjavee kvaliteedi piirväärtusest või läviväärtusest. Seire andmetel pole suuri laienemistendentsiga reostunud põhjaveega alasid, mis ohustaks põhjaveekogumi seisundit, pinnaveekogusid või sellest sõltuvaid ökosüsteeme Piiriüleseid põhjaveekogumeid pole moodustatud Kavas on põhjaveekogumite piiride täpsustamine johtuvalt muutustest veevõtus ja veehaarete seire tulemustes Põhjaveekogumi koguselise seisundi näitajad kajastavad veevõtu mõju. Põhjaveekogumi koguseline seisundiklass on hea kui: 70% või enamas põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides puudub inimtegevusest tingitud põhjaveetaseme alanemise suundumus; põhjavee kasutamine on väiksem kinnitatud põhjaveevarust või vesikonna veemajanduskava koostamise käigus määratud põhjaveekogumi looduslikust ressursist; põhjaveetaseme muutustest tingitud põhjavee voolusuuna muutused ei põhjusta soolase vee sissetungi; ei esine põhjaveetaseme inimtekkelisi muutusi, mis põhjustaksid suutmatust saavutada põhjaveekogumiga seotud pinnavee suhtes "Veeseaduse" § 38 lõikes 3 sätestatud keskkonnaalaseid eesmärke; puudub põhjaveetaseme alanemise suundumus, mis põhjustaks põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundi olulist halvenemist. Põhjaveekogumi koguseline seisundiklass on halb kui mõni eelpoolloetletud põhjaveekogumi hea seisundi tingimustest pole täidetud. Seirearuanded http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php?id=13&act=show_reports&subact=&prog_id=2094234113&subprog_id=-1012489650 Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on hea, kui vaadeldava põhjaveekogumi osas 70% või enam põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides fikseeritud nitraatide sisaldustest on alla 50 mg/l. Suurim kogumi keskmine sisaldus perioodist 2006-2009 olid põhjaveekogumis EE9.1 (15.1 mg/l) Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on hea, kui vaadeldava põhjaveekogumi osas 70% või enam põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides on pestitsiidide sisaldus väiksem kuii 0,1 μg/l ning 0,5 μg/l (kokku). Vaid põhjaveekogumis EE9.1 oli vaadeldaval perioodil 2006-2009 ühes seirepunktis kahekümne neljast pestitsiidide sisaldus üle piirväärtuse Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on hea, kui 70% või enamas põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides on alljärgnevad näitajad: Chloride <250 mg/l põhjaveekogumis EE3.1; Vaadeldaval perioodil 2006-2009 oli põhjaveekogumis EE3.1 keskmine kloriidide sisaldus seirepunktide andmetel 132 mg/l (kolmekümne neljast seirepunktist kuues oli ületatud läviväärtus). Arvutatud seirepunktide aastakeskmiste võrdluse abil selgitati kahel viimasel aastal üle 20% kasvusuundumusega seirepunktide osakaal põhjaveekogumi seirepunktide arvust. Kui 70% või enamas põhjavee seireprogrammi vaatluspunktidest ei ole olulist kasvusuundumust, pole põhjaveekogumis olulist kasvusuundumust. Seirearuanded http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php?id=13&act=show_subprograms&subact=&prog_id=2094234113 Piiriülene koostöö pole vajalik kuna piiriüleseid põhjaveekogumeid pole veekihtide hüdrogeoloogilistest tingimustest lähtuvalt ja piiriülese mõju puudumise tõttu välja eraldatud Identifitseeriti olulised põhjaveele ja veehaaretele mõju avaldavad või avaldada võivad reostunud alad vajalike meetmete rakendamiseks. Loodusliku ala (sealhulgas kaevandamata ala) osakaal maapinnalt esimese põhjaveekogumi avamusalal <70% Kasutatud kriteeriumid olulise veevõtu määratlemiseks: olmeveeveevõtt > 500 kuupmeetri ööpäevas ühest veehaardest; karjääride veekõrvaldus (põhjavee osa) nende töötamise ajal >30% põhjaveekogumi looduslikust ressursist Vastav survetegur puudub Vastav survetegur puudub Vastav survetegur puudub Põhjaveekogumite seisundit järgneva veemajandusperioodi vältel ohustavat olulist mõju pole

Puuduvad Puudub Puudub

Erandeid põhjaveekogumite eesmärkide osas pole. Erandeid põhjaveekogumite eesmärkide saavutamise tähtaegade osas pole Piiriülene koostöö pole vajalik kuna piiriüleseid põhjaveekogumeid pole