EE EE2 EE2 East-Estonian River Basin District Põhjaveekogumite määramisel olid aluseks hüdrogeoloogilised tingimused, põhjavee kasutamine joogiveeallikana, veevõtu hulk ja veemajanduskaalutlused.Tulenevalt aluspõhja kivimikihtide kallakusest lõunasse, esineb alasid, kus levib vaid üks põhjaveekogum, kui ka 5 põhjaveekogumit samaaegselt. Hüdrogeoloogilised tingimused määrab peamiselt aluspõhja eri vanusega liivakivide ja lubjakividega seotud põhjaveekihtide levik Eesti territooriumil. Aluspõhja kivimite veekihtidest määrati veekogumiteks kõik looduslikult mageda veega veekihtide osad, mis on kasutatavad veevarustuses. Pinnakattes sisalduvatest veekihtidest määrati veekogumiteks suurema tootlikkusega veekihid, mida kasutatakse või võidakse perspektiivselt kasutada veevarustuses. Nitrates 50 mg/l 75 Member State TotalPesticides 0.5 µg/l 75 Member State Chloride 350 mg/l 86 Kloriidi kõrge looduslik taustasisaldus Groundwater body Chloride 250 mg/l 75 Groundwater body Sulphate 250 mg/l 75 Groundwater body Ühealuseliste fenoolide summa 0.001 mg/l 75 Groundwater body Naftasaaduste summa 0.02 mg/l 75 Groundwater body Benseen 1 µg/l 75 Groundwater body PAH summa 0.1 µg/l 75 Groundwater body Põhjaveekogumitele saasteainesisalduse läviväärtused anti arvestades põhjaveekogumi loodusliku põhjavee fooni ning lähtudes joogivee ja joogiveeallika vee kvaliteedile kehtestatud normidest. Läviväärtuste andmisel tugineti põhjaveeseire tulemustele põhjaveekogumites, arvestati põhjaveest joogivee tootmise pikaajalist kogemust, põhjavee ning sellega seotud veeökosüsteemide ja põhjaveest sõltuvate maismaaökosüsteemide vastastoime ulatust, põhjaveekogumi hüdrogeoloogilised tunnuseid, teavet taustanivoo ja veebilansi tasakaalu kohta, erinevate saasteainete päritolu ja nende võimalikku esinemist looduses. Looduslikku taustasisaldust on arvestatud kloori läviväärtuse andmisel Kambriumi-Vendi põhjaveekogumis (EE1.2). Selle põhjaveekogumi vesi on üldreeglina vana ja hästi kaitstud maapealsete reoainete veekogumisse sattumise eest. Kambriumi-Vendi põhjaveekogumitele on iseloomulik looduslik kõrge kloriidide sisaldus johtuvalt rohkelt kloriide sisaldava vee kohatisest esinemisest veekogumi all levivas kristalses aluskorras. Läviväärtused kehtestati eesmärgil kaitsta põhjavett reostuse ja seisundi halvenemise eest arvestades seejuures põhjavee kasutamist joogivee tootmiseks ning seoseid pinnaveekogude ja põhjaveest sõltuvate ökosüsteemidega. Üldeesmärgiks on säilitada põhjaveekogumite looduslik või looduslähedane koostis, hoida põhjavee kvaliteet sellisena, et see ei põhjustaks olulist mõju ega riske inimeste tervisele ja keskkonnale. Läviväärtuste andmisel lähtuti põhjavee kasutamisest joogiveena benseeni ja ühealuseliste fenoolide osas (SOM määrus nr 1 "Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded*") ning PAH-ide osas (SOM määrus nr 82 „ Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid*“). Läviväärtuste andmisel naftasaaduste osas lähtuti Keskkonnaministri määruse nr 17 „Ohtlike ainete sisalduse piirnormid pinna- ja merevees“ nõuetest. Põhjaveekogumi keemilist seisundit hinnatakse põhjaveekogumi üksikutes vaatluspunktides fikseeritud saasteainete keskmiste väärtuste alusel. Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on hea, kui vaadeldava põhjaveekogumi osas vastab 70% või enam põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides fikseeritud keemiliste näitajate väärtustest põhjavee kvaliteedi piirväärtustele ja läviväärtustele, mis on toodud Keskkonnaministri määruse 75 paragrahvis 12. Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on halb, kui vaadeldava põhjaveekogumi osas vastab vähem kui 70% põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides fikseeritud keemiliste näitajate väärtustest põhjavee kvaliteedi piirväärtustele ja läviväärtustele, mis on toodud Keskkonnaministri määrus 75 paragrahvis 12. Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramisel ei võeta arvesse looduslikult esinevate ainete või ioonide või nende näitajate kõrget taset põhjaveekogumis või põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogumis, kui need on tingitud hüdrogeoloogilistest tingimustest ja mida ei loeta reostuseks «Veeseaduse» tähenduses, samuti põhjavee keemilise koostise ruumiliselt piiratud ajutisi muutusi, mis ei ole inimtegevusest põhjustatud. Vajaduse korral kasutatakse vaadeldaval ajaperioodil keskkonnaregistrisse laekunud koguteavet põhjaveekogumi veekeemia kohta. Põhjaveekogumi koguselise seisundi näitajad kajastavad veevõtu mõju. Põhjaveekogumi koguseline seisundiklass on hea kui: 70% või enamas põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides puudub inimtegevusest tingitud põhjaveetaseme alanemise suundumus; põhjavee kasutamine on väiksem kinnitatud põhjaveevarust või vesikonna veemajanduskava koostamise käigus määratud põhjaveekogumi looduslikust ressursist; põhjaveetaseme muutustest tingitud põhjavee voolusuuna muutused ei põhjusta soolase vee sissetungi; ei esine põhjaveetaseme inimtekkelisi muutusi, mis põhjustaksid suutmatust saavutada põhjaveekogumiga seotud pinnavee suhtes "Veeseaduse" § 38 lõikes 3 sätestatud keskkonnaalaseid eesmärke; puudub põhjaveetaseme alanemise suundumus, mis põhjustaks põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundi olulist halvenemist. Põhjaveekogumi koguseline seisundiklass on halb kui mõni eelpoolloetletud põhjaveekogumi hea seisundi tingimustest pole täidetud. Oluline kasvusuundumus on saasteaine aasta keskmise sisalduse kasv põhjaveekogumis kahe aasta jooksul kokku üle 20 protsendi lähtetasemest. Arvutatud seirepunktide aastakeskmiste võrdluse abil selgitati kahel viimasel aastal üle 20% kasvusuundumusega seirepunktide osakaal põhjaveekogumi seirepunktide arvust. Kui 70% või enamas põhjavee seireprogrammi vaatluspunktidest ei ole olulist kasvusuundumust, pole põhjaveekogumis olulist kasvusuundumust. Põhjavee saasteainesisalduse kasvusuundumuse langusele pööramise lähtepunkt näitab üldreeglina, et saasteainesisaldus ohustatud põhjaveekogumis on tõusnud 75 protsendini saasteaine põhjavee kvaliteedi piirväärtusest või läviväärtusest. Põhjavee saasteainesisalduse kasvusuundumuse langusele pööramise punkt on suurem kui 75 protsenti (86%) Kambriumi-Vendi põhjaveekogumis (EE1.2) kloriidi osas kõrge loodusliku taustasisalduse tõttu. Summaarne PAH sisaldus ja ühealuseliste fenoolide summaarse sisalduse puhul on kasvusuundumuse langusele pööramise punkt 100% läviväärtusest, kuna avastamiskünnis ei luba tendentsi kehtestamist 75 % -le parameetri väärtusest. Reostunud ala mõju on enim oluline Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumis (põhjaveekogum number 6). Selle põhjaveekogumi aastakümneid halva seisundi üheks põhjuseks on lisaks põlevkivikaevandamisest johtuv veekõrvaldusele paljude suurte jääkreostuskollete koosmõju. Jääkreostuskollete ümbruses on see põhjaveekogum reostunud ohtlike ainetega, mis on hajunud laiale alale üleujutatud põlevkivikaevanduste kaudu. Kuna põlevkivi kaevandamine ühes vee väljapumpamisega jätkub plaanide kohaselt järgmised 20 aastat, hoiab kaevandustesse koguneva vee väljapumpamisest tingitud põhjaveetaseme depressioonilehter sel ajal ära reostunud põhjaveega ala laienemise. Täna käimasolev ja lähema 5 aasta jooksul lõpule viidav reostust põhjustavate jääkreostusobjektide korrastamine, elektrijaamade põlevkivituha ladestuskohtade ja poolkoksi prügilate nõuetele vastavusse viimine tagab täiendava reostuse põhjavette sattumise olulise vähenemise, mis vähendab ka kaevandusvee eesvooluks olevate pinnaveekogude reostusohtu ja riski reostunud põhjaveega ala laienemisest peale põlevkivikaevanduste sulgemist. Piiriüleseid põhjaveekogumeid pole moodustatud Eri suuruse ja detailsusega põhjaveemudelite kasutamine detailiseerimaks ülevaadet põhjaveekogumite (EE5.2, EE6.2 ja EE13.2) omavahelistest seostest, seostest pinnaveekogudega ja veest sõltuvate ökosüsteemidega johtuvalt põlevkivikaevanduste veekõrvaldusest ja ammendunud kaevanduste üleujutamisest. Kavas on põhjaveekogumite piiride täpsustamine johtuvalt muutustest veevõtus ja veehaarete seire tulemustes. Põhjaveekogumi koguselise seisundi näitajad kajastavad veevõtu mõju. Põhjaveekogumi koguseline seisundiklass on hea kui: 70% või enamas põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides puudub inimtegevusest tingitud põhjaveetaseme alanemise suundumus; põhjavee kasutamine on väiksem kinnitatud põhjaveevarust või vesikonna veemajanduskava koostamise käigus määratud põhjaveekogumi looduslikust ressursist; põhjaveetaseme muutustest tingitud põhjavee voolusuuna muutused ei põhjusta soolase vee sissetungi; ei esine põhjaveetaseme inimtekkelisi muutusi, mis põhjustaksid suutmatust saavutada põhjaveekogumiga seotud pinnavee suhtes "Veeseaduse" § 38 lõikes 3 sätestatud keskkonnaalaseid eesmärke; puudub põhjaveetaseme alanemise suundumus, mis põhjustaks põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundi olulist halvenemist. Põhjaveekogumi koguseline seisundiklass on halb kui mõni eelpoolloetletud põhjaveekogumi hea seisundi tingimustest pole täidetud. Seirearuanded http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php?id=13&act=show_reports&subact=&prog_id=2094234113&subprog_id=-1012489650 Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on hea, kui vaadeldava põhjaveekogumi osas 70% või enam põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides fikseeritud nitraatide sisaldustest on alla 50 mg/l. Suurimad kogumi keskmised sisaldused perioodist 2006-2009 olid põhjaveekogumites EE9.2 (20.8 mg/l) ja EE14.2(31.6 mg/l). Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on hea, kui vaadeldava põhjaveekogumi osas 70% või enam põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides on pestitsiidide sisaldus väiksem kuii 0,1 μg/l ning 0,5 μg/l (kokku). Üheski teabepunktis polnud vaadeldaval perioodil 2006-2009 pestitsiidide sisalduse piirväärtuse ületamist. Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on hea, kui 70% või enamas põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides on alljärgnevad näitajad: Chloride <350mg/ põhjaveekogumis EE1.2; Chloride <250 mg/l põhjaveekogumis EE2.2; Sulphate <250 mg/l põhjaveekogumis EE6.2; Ühealuseliste fenoolide summa <0.001 mg/l põhjaveekogumites EE5.2, EE6.2 ja EE14.2; Naftasaaduste summa <0.02 mg/l põhjaveekogumites EE5.2, EE6.2 ja EE14.2; Benseen <1 µg/l põhjaveekogumites EE5.2, EE6.2 ja EE14.2; PAH summa <0.1 µg/l põhjaveekogumites EE5.2, EE6.2 ja EE14.2. Vaadeldaval perioodil 2006-2009 oli põhjaveekogumis EE1.2 keskmine kloriidide sisaldus seirepunktide andmetel 272 mg/l (seitsmest seirepunktist kahes oli ületatud läviväärtus), põhjaveekogumis EE2.2 oli keskmine kloriidide sisaldus seirepunktide andmetel 164 mg/l (läviväärtusi ei ületatud), põhjaveekogumis EE6.2 oli keskmine sulfaatide sisaldus seirepunktide andmetel 131 mg/l (üheksast seirepunktist ühes oli ületatud läviväärtus). Põhjaveekogumis EE6.2 oli vaadeldaval perioodil 2006-2009: fenoolide läviväärtus ületatud kaheksast seirepunktist neljas, naftasaaduste läviväärtus seitsmest seirepunktist kuues ja benseeni läviväärtus kaheksast seirepunktist kahes. Arvutatud seirepunktide aastakeskmiste võrdluse abil selgitati kahel viimasel aastal üle 20% kasvusuundumusega seirepunktide osakaal põhjaveekogumi seirepunktide arvust. Kui 70% või enamas põhjavee seireprogrammi vaatluspunktidest ei ole olulist kasvusuundumust, pole põhjaveekogumis olulist kasvusuundumust. Seirearuanded http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php?id=13&act=show_subprograms&subact=&prog_id=2094234113 Piiriülene koostöö pole vajalik kuna piiriüleseid põhjaveekogumeid pole veekihtide hüdrogeoloogilistest tingimustest lähtuvalt ja piiriülese mõju puudumise tõttu välja eraldatud Identifitseeriti olulised põhjaveele ja veehaaretele mõju avaldavad või avaldada võivad reostunud alad, nõuetele vastavusse viimata prügilad ning põlevkivikeemia ja –energeetika komplekside maa-alad vajalike meetmete rakendamiseks. Loodusliku ala (sealhulgas kaevandamata ala) osakaal maapinnalt esimese põhjaveekogumi avamusalal <70% Kasutatud kriteeriumid olulise veevõtu määratlemiseks: olmeveeveevõtt > 500 kuupmeetri ööpäevas ühest veehaardest; kaevanduste ja karjääride veekõrvaldus (põhjavee osa) nende töötamise ajal >30% põhjaveekogumi looduslikust ressursist Maavarade kaevandamise käigus põhjaeekihi omaduste füüsilise muutmise ulatus üle 30% põhjaveekogumi pindalast Põhjaveekogumis EE6.2 on teada oluline veekogumi halba seisundit põhjustav mõju johtuvalt kasutatava põhjavee vähenemisest, veekvaliteedi halvenemisest ja mõjust pinnaveekogudele ning veest sõltuvatele ökosüsteemidele. Põhjaveekogumis EE6.2 on ajalooliselt pikaajaline kaevandusvee (> 50a) väljapumpamine põhjustanud põhjaveekogumi mittekasutatavuse joogiveeallikana (kasutatakse teiste põhjaveekogumite vett), muutunud on kaevandatud alal paiknenud pinnaveekogud (tugevalt muudetud pinnaveekogumid, ülemjooksud kuivad või sõltuvad otseselt kaevandusvee heitest) ja mõjutatud on kaevandatud aladel olnud veest sõltuvaid ökosüsteeme. Kaevanduste üleujutamine on põhjustanud lokaalselt probleeme liigveega ja nõudnud täiendavate kuivendusmeetmete rakendamist kuna kaevanduste töötamise ajal need kunagised liigniisked (enne kaevandamist) alad võeti inimeste poolt kasutusele. Veekvaliteedi osas põhjaveekogumi EE6.2 vesi ei vasta kaevandatud alal joogiveeallika nõuetele kohatise ohtlike ainete sisalduse tõttu ja probleeme valmistab ka sulfaatidest tingitud suurenenud veekaredus. Kaevandatud aladel või nende vahetus läheduses paiknevad suurte jääkreostuskollete saasteained on üleujutatud põlevkivikaevanduste kaudu hajunud reostuskollete ümbrusest laiemale alale. Ajalooliselt pikaajaline põhjaveekogumist EE6.2 kaevandusvee väljapumpamisega kaasnenud veeheide on mõjutanud eesvooluks olevate pinnaveekogude vooluhulki, veetemperatuuri ja veekeemiat ning veest sõltuvaid ökosüsteeme

Ühealuseliste fenoolide määramistäpsus Eesti laborites Välislaborite kasutamine vastutusrikastel uuringutel Labori määramisvõimekuse suurendamine ja akrediteerise saavutamine nõutava täpsuse osas

Põhjaveekogum EE 6.2 aastakümneid halva seisundi põhjuseks on põlevkivikaevandamisest johtuva veekõrvalduse ja paljude suurte jääkreostuskollete koosmõju. Veekogumi seisundit on otstarbekas parandad etapiviisiliselt vastavalt kaevanduste sulgemisele ja põlevkivikaevandamise vähenemisele ja kontsentreerumisele vähematesse kaevanduskohtadesse. Põhjaveekogumi pikaajalise (>50 a) füüsilise muutmise tulemusel kujunenud looduslikud tingimused ei võimalda veekogumi seisundi parandamist lähematel aastakümnetel. Eesti energiamajanduse ja põlevkivi kaevandamise riiklikud arengukavad piiravad ja vähendavad põlevkivikaevandamise mahte, kuid põlevkivi kui riiklikult strateegilise energiaressursi tähtsus säilib lähema 15 aasta jooksul, mistõttu säilib ka kaevandamine ühes sellega kaasneva vee väljapumpamisega mis paratamatult mõjutab veetaset põhjaveekogumis. Põlevkivi kaevandamisest loobumine või kaevandamine ilma kaevandustest vett välja pumpamata oleks ebaproportsionaalselt kulukas ja energiakandjate import vähendaks oluliselt riigi energeetilist sõltumatust. Sotsiaalmajanduslikel põhjustel (põlevkivi kaevandamise jätkamine elektrienergiaga varustuskindluse tagamiseks) ei ole võimalik saavutada põhjaveekogumi (EE6.2) head seisundit. Vaadeldava põhjaveekogumi seisundi edasise halvenemise piiramiseks koostatakse eraldi tegevuskava põlevkivi kaevandajate ning kasutajate ja teiste veekasutajate koostöös, välistamaks põhjavee reostamist ohtlike ainetega põlevkivi kaevandamise ja kasutamise käigus. Eesmärgiks on ära hoida halvas seisundis põhjaveega alade laienemine ja veekvaliteedi edasine halvenemine. Rakendatakse meetmeid halvas seisundis põhjaveega alade piiramiseks ning laienemistendentsi tagasipööramiseks jääkreostuse likvideerimise ja põlevkivikaevanduste parema sulgemise läbi, samuti meetmeid kaevandusvee heitest johtuvate mõjude leevendamiseks pinnaveekogudele ja põhjaveest sõltuvatele ökosüsteemidele. Hea seisundi saavutamine sõltub muudatustest eesti energiapoliitikas. Energiapoliitika osaks olevas põlevkivi kaevandamise arengukavas taotletakse aastaks 2015 põlevkivi kaevandamise vähendamist kuni 15 miljoni tonnini. Kaevandamise vähendamise ja kaevandamispaikade arvu vähendamise tulemused selguvad aastaks hiljemalt aastaks 2015. Piiriülene koostöö pole vajalik kuna piiriüleseid põhjaveekogumeid pole veekihtide hüdrogeoloogilistest tingimustest lähtuvalt ja piiriülese mõju puudumise tõttu välja eraldatud