EE EE2 EE2 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2006-12-22 2006-12-22 2006-12-22 Veemajanduskava avalikustamine Keskkonnaministeeriumi kodulehel 2007-12-22 Veemajanduskava avalikustamine Keskkonnaministeeriumi kodulehel 2008-12-22 2010-01-04 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 10 2 INFORMATSIOON PINNAVEE KOHTA 12 2.1 Pinnaveekogumite asukohad ja piirid 12 2.2 Kokkuvõte pinnaveekogumite määramise metoodikast 13 2.3 Kokkuvõte tugevasti muudetud veekogumite ja tehisveekogumite määramisest 17 2.4 Pinnaveekogude tüübid ja klassifikatsiooni kirjeldus veekogumite seisundi hindamiseks 18 2.5 Veekogumite kooskõlastamine Ida-Eesti vesikonnas 20 3 INFORMATSIOON PÕHJAVEE KOHTA 24 4 ÜLEVAADE OLULISEST INIMTEGEVUSE MÕJUST PINNAVEE JA PÕHJAVEE SEISUNDILE 28 4.1 Oluline inimmõju 28 4.2 Surveteguri olulisuse arvestamine 30 4.3 Punktallikate koormuse hinnang 30 4.3.1 Reoveepuhastite koormus 31 4.3.2 Prügilad ja reostunud alad 35 4.3.3 Loomakasvatuskompleksid 36 4.3.4 Kompleksloaga ja suurõnnetuste ohuga ettevõtted 38 4.4 Hajukoormuse hinnang 39 4.4.1 Põllumajanduslik hajukoormus 42 4.4.2 Turba kaevandamine 43 4.4.3 3.4.3. Põlevkivi kaevandamine 44 4.5 Hüdromorfoloogilised survetegurid 44 4.5.1 Paisud 45 4.5.2 Põlevkivi kaevandamine ja energeetika 48 4.5.3 Ehitusvarade kaevandamine 49 4.5.4 Pinnaveeveevõtt 49 4.5.5 Maaparandus 50 4.5.6 Kobraste liigarvukus 51 4.5.7 Üleujutused 52 4.6 Olulised põhjavee survetegurid 53 5 KAITSET VAJAVAD ALAD 57 5.1 Looduskaitse 57 5.2 Supluskohad 61 5.3 Nitraaditundlik ala 62 5.4 Sanitaarkaitsealad ja veekaitsevööndid 62 5.5 Seire kaitset vajavatel aladel 62 6 PINNA- JA PÕHJAVEE SEISUND 66 6.1 Seirevõrgu kaardid 66 6.2 Pinnaveekogumite ökoloogiline seisund 71 6.2.1 Vooluveekogumid 71 6.2.2 Maismaa seisuveekogumid 72 6.2.3 Rannikuvesi 74 6.3 Pinnaveekogumite keemiline seisund 74 6.4 Põhjavee keemiline ja koguseline seisund 79 6.4.1 Põhjavee seisund nitraaditundlikul alal 98 7 PINNAVEE, PÕHJAVEE JA KAITSET VAJAVATE ALADE KESKONNAEESMÄRGID JA ERANDID 100 7.1 Maismaa pinnavesi 101 7.2 Rannikuvesi 103 7.3 Põhjavesi 104 7.4 Joogiveesüsteemide korrastamine 105 6.5 Kaitset vajavad alad 105 8 Kokkuvõte veekasutuse majandusanalüüsist 109 8.1 Veekasutuse majandusliku tähtsuse hindamine ja veetarviduse prognoos 109 8.2 Veekasutuse maksumuse ja kulude katmise hindamine 113 8.2.1 Veekasutusega seotud kulude maksumuse arvutamise alused 113 8.2.2 Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni teenuste hind 116 8.3 Veeteenuse kulude katmine 117 8.4 Veekasutuse kulude katmine, et tagada veekogumite hea seisund aastaks 2015 119 9 KOKKUVÕTE MEETMEPROGRAMMIST 121 10 KOKKUVÕTE ÕIGUSAKTIDE NÕUETE TAGAMISEST 124 11 KULUDE KATMISE PÕHIMÕTTE RAKENDAMINE 125 12 KVALITEETSE JOOGIVEE TAGAMINE 127 13 VEEVÕTT JA VEE TÕKESTAMINE 128 14 KOKKUVÕTE KOORMUSE KONTROLLI MEETMETEST 130 14.1 Reoveesüsteemide korrastamine 130 14.2 Loomakasvatuse korrastamine 130 13.1 Hajukoormuse piiramine 130 15 LOETELU JUHTUMITEST, MILLE KORRAL OTSEHEIDE PÕHJAVETTE ON LUBATUD 134 16 KOKKUVÕTE PRIORITEETSETE OHTLIKE AINETE MÕJU VÄHENDAMISE MEETMETEST 135 17 KOKKUVÕTE REOSTUSÕNNETUSTE MÕJU VÄHENDAMISE MEETMETEST 136 18 KOKKUVÕTE PINNA- VÕI PÕHJAVEEKOGUMITE SEISUNDI PARANDAMISE MEETMETEST 137 18.1 Pinnaveekogumid 137 18.2 Põhjaveekogumid 138 19 MUUD TÄIENDAVAD MEETMED 141 19.1 Veemajanduskava juhtimine 141 19.2 Üleujutused 141 19.3 Maaparandushoid 142 20 MEETMED RANNIKUVEE KAITSEKS 143 20.1 Eutrofeerumine 143 20.2 Ohtlikud ained 144 20.3 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse 144 20.4 Merelise tegevuse ohjamine 144 20.5 Teadlikkuse suurendamine 144 20.6 Kokkuvõte rannikuvee meetmekavast 145 21 LOETELU MUUDEST PROGRAMMIDEST JA KAVADEST 146 22 VEEMAJANDUSKAVA AVALIKUSTAMINE 147 23 PÄDEV ASUTUS 148 24 KONTAKTINFORMATSIOON, TAUSTINFORMATSIOON JA TÄIENDAVAD ANDMED 149 Ida-Eesti veemajanduskava koostatakse vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Ida-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtutakse nii veeseadusest kui ka EL veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ). Veepoliitika raamdirektiivi rakendamiseks tuleb liikmesriikide veemajanduse juhtimiseks koostada veemajanduskavad oluliste veeprobleemide lahendamiseks ning vee hea seisundi saavutamiseks. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava lähtematerjalideks on Viru, Peipsi, Võrtsjärve ja Pandivere põhjavee alamvesikondade veemajanduskavad ja veemajanduskavade koostamise käigus valminud uuringud ja aruanded. Materjali uuendamisel ja jooniste koostamisel on kasutatud Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse (ITK) materjale, Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi, Maa-ameti andmebaase, PRIA andmebaasi loomafarmide osas ja Põllumajandusministeeriumi andmebaasi maaparandusobjektide ja eesvoolude kohta. Avalikustamise käigus tekkivad märkused ja täiendused saadeti Keskkonnaministeeriumi veeosakonda Rene Reisnerile, rene.reisner@envir.ee. Asjakohased ettepanekud on arvestatud veemajanduskava lõplikul vormistamisel. Paiknemine. Ida-Eesti vesikonda kuulub Eesti poolne osa Peipsi järve, Narva jõe valgalast ja osa Soome lahe valgalast. Ida-Eesti vesikond hõlmab 19 047 km2 Eesti maismaa territooriumist. Narva jõe ja Peipsi järve valgala idapoolne osa asub Venemaal. Käesolev Ida-Eesti veemajanduskava eelnõu on läbinud avaliku arutelu. Eelnõu on eelnimetatud alamvesikondade (regionaalsete) veemajanduskavade alusel üldistatud riikliku taseme veemajanduskava, kus on esitatud veekogumite seisundi hinnang, veemajanduskava eesmärgid ja meetmekava veekogumite ja põhjavee hea seisundi saavutamiseks. Veemajanduskava koostamine toimus vastavalt veeseaduse § 382 avatud menetlusena. Veemajanduskavade koostamine on reguleeritud keskkonnaministri käskkirjadega nr 269 (Veemajanduskavade koordineerijate määramine ja veemajanduse korraldamise komisjoni moodustamine) ja nr 270 (Veemajanduskavade koostamise ajagraafiku ja tööplaani kinnitamine, otsus veemajanduskavade koostamise algatamiseks). Ida-Eesti veemajanduskava koostatakse vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Ida-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtutakse nii veeseadusest kui ka EL veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ). Veepoliitika raamdirektiivi rakendamiseks tuleb liikmesriikide veemajanduse juhtimiseks koostada veemajanduskavad oluliste veeprobleemide lahendamiseks ning vee hea seisundi saavutamiseks. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava lähtematerjalideks on Viru, Peipsi, Võrtsjärve ja Pandivere põhjavee alamvesikondade veemajanduskavad ja veemajanduskavade koostamise käigus valminud uuringud ja aruanded. Materjali uuendamisel ja jooniste koostamisel on kasutatud Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse (ITK) materjale, Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi, Maa-ameti andmebaase, PRIA andmebaasi loomafarmide osas ja Põllumajandusministeeriumi andmebaasi maaparandusobjektide ja eesvoolude kohta. Avalikustamise käigus tekkivad märkused ja täiendused saadeti Keskkonnaministeeriumi veeosakonda Rene Reisnerile, rene.reisner@envir.ee. Asjakohased ettepanekud on arvestatud veemajanduskava lõplikul vormistamisel. Ida-Eesti vesikonda kuulub Eesti poolne osa Peipsi järve, Narva jõe valgalast ja osa Soome lahe valgalast. Ida-Eesti vesikond hõlmab 19 047 km2 Eesti maismaa territooriumist. Narva jõe ja Peipsi järve valgala idapoolne osa asub Venemaal. Käesolev Ida-Eesti veemajanduskava eelnõu on läbinud avaliku arutelu. Eelnõu on eelnimetatud alamvesikondade (regionaalsete) veemajanduskavade alusel üldistatud riikliku taseme veemajanduskava, kus on esitatud veekogumite seisundi hinnang, veemajanduskava eesmärgid ja meetmekava veekogumite ja põhjavee hea seisundi saavutamiseks. Veemajanduskava koostamine toimus vastavalt veeseaduse § 382 avatud menetlusena. Veemajanduskavade koostamine on reguleeritud keskkonnaministri käskkirjadega nr 269 (Veemajanduskavade koordineerijate määramine ja veemajanduse korraldamise komisjoni moodustamine) ja nr 270 (Veemajanduskavade koostamise ajagraafiku ja tööplaani kinnitamine, otsus veemajanduskavade koostamise algatamiseks). Ida-Eesti vesikonna piiriveekogud Venemaaga on Narva jõgi ning Peipsi-Pihkva järv. Rohkem kui pool nimetatud veekogude valgalast paikneb Venemaal. Vene Föderatsioonis ei kohaldata veekaitse poliitika elluviimisel EL veepoliitika raamdirektiivi põhimõtteid, küll aga on veemajanduse korraldamisel lähtutud veekogude valgaladest ja põhjaveekihtide levikust. Käesoleva ajani ei ole peetud vajalikuks veemajanduskava Venemaaga üksikajalikku kooskõlastamist. Põhiline töö toimub ekspertide tasandil ühiskomisjoni töörühmades Alates 2005. aastast, on töörühmi kaks, lähtudes tööjaotusest ka UNECE vastavates töörühmades: 1. Veeressursside kompleksse haldamise töörühm koordineerib poolte veemajanduse korraldamist piiriveekogudel integreeritud veemajanduse põhimõtetest lähtudes ja tema põhiülesanneteks on: Veemajanduse korraldamise, veemajandus- ja veekaitseprogrammide ning -projektide väljatöötamise ja teostamise küsimused; veemajandusolukorra analüüs ja hinnang; hüdrotehniliste rajatiste ohutuse küsimused; vee reostusallikate inventeerimise ja arvestuse korraldamine; koostöökorra väljatöötamine erakorraliste olukordade puhuks ning avariide ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks; informatsiooni vahetus; üldsuse ja kohalike omavalitsuste kaasamine veemajandusküsimuste lahendamisse. 2. Seire, hinnangu ja rakendusuuringute töörühma põhiülesanded on ahvuslike seireprogrammide kooskõlastamine ja ühiste seiretööde korraldamine; kooskõlastatud seisukohtade väljatöötamine piiriveekogude koormuse, vete kvaliteedi ja seisundi hindamisek; vete seisundi analüüs ja hinnang; vett kasutavate ettevõtete seire programmide ja meetodite harmoniseerimine; rakendusteaduslike uuringute korraldamine; ühiste ja kooskõlastatud andmebaaside loomine; elanikkonna ja omavalitsuste informeerimine piiriveekogude seisundist; laborite võrdluskatsete korraldamine. Ida-Eesti veemajanduskava eelnõu valmis septembris 2009. Vastavalt Veeseaduse §38 on veemajanduskava avaliku väljapaneku kestus on kuus kuud. Seetõttu ei olnud 2009 aasta jooksul võimalik veemajanduskava lõplikku versiooni avaldada. Veemajanduskava kooskõlastamine kohalike omavalitsuste, maavalitsuste ja ministeeriumitega Ida-Eesti veemajanduskava täiustatud eelnõu esitati kooskõlastamiseks vesikonna territooriumil asuvatele kohalikele omavalitsustele, maavalitsustele ja ministeeriumidele, kelle valitsemisala veemajanduskava puudutab. Kooskõlastamisel laekunud märkuste-ettepanekute põhjal korrigeeritud eelnõu avalik väljapanek algas 1. septembril 2009 ja lõppes 28. veebruaril 2010. Parandusettepanekuid sai teha kogu avalikustamise jooksul Veemajanduskava eelnõu ning muud veemajanduskavaga seotud dokumendid olid kättesaadavad kõikides maakonnakeskustes nii elektrooniliselt kui paberkandjal ning elektroonselt keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee/1099232. Samal aadressil sai jooksvalt esitada ettepanekuid ja vastuväiteid veemajanduskava kohta. Kohalike omavalitsuste huvi veemajanduskavade vastu erines omavalitsuste lõikes tunduvalt. Suurem oli huvi nendes omavalitsustes, kus veeprobleemid olid teravamad. Edaspidi, kui veemajanduskavadel saab olema määrav osakaal veeprojektide rahastamisel ning neid arvestatakse ka veelubade väljaandmisel, on omavalitsuste huvi veemajanduskavade vastu ka suurem. Omavalitsuste suhteliselt vähese huvi üheks põhjuseks oli nn riigi veemajanduskavade üldistusaste. Edaspidi on vaja meetmekavasid täpsustada ja tuua nendes paremini välja kohaliku omavalitsuse tase ning ülesanded. Veemajanduskava eelnõu arutelu kõikides vesikonna territooriumile jäävates maakonnakeskustes Avaliku väljapaneku vältel korraldati vesikonna veemajanduskava eelnõu arutelu kõikides vesikonna territooriumile jäävates maakonnakeskustes. Jooksvalt toimusid töökoosolekud eri valdkondi puudutavates töögruppides. Ettepanekuid ja vastuväiteid veemajanduskava kohta sai esitada nii nõupidamisel kui hiljem kuni 28.02.2010 Veemajanduskava eelnõu ning muud veemajanduskavaga seotud dokumendid olid kättesaadavad kõikides maakonnakeskustes nii elektrooniliselt kui paberkandjal ning elektroonselt keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee/1099232. Veemajanduskavade avalikustamine toimus sisuliselt neljal eri tasandil (üldisemast detailsemani): • Vesikondade avalikustamine • Alamvesikondade veemajanduskavade avalikustamine • Koosolekud omavalitsustes, kohalikul tasandil • Konkreetsete veemajandust puudutavate projektide avalikustamine Riigi taseme vesikondade veemajanduskavade eelnõude avalikustamiskoosolekutel osales suhteliselt vähe inimesi. Vähese huvi üheks põhjuseks oli nn riigi veemajanduskavade üldistusaste. Osalejaid ja kaasarääkijaid oli ikkagi kõige enam madalamal tasemel ehk siis konkreetsete programmide elluviimise või koostamise juures. Meetmekavade perioodiline avalikustamine ja konsulteerimine peab toimuma kohtadel. Eelnevalt (alamvesikondade veemajanduskavade avalikustamisel, meetmeplaanide koostamisel) oli kohaliku tasandi huvitatus tunduvalt suurem. Alamvesikondade kavades on kavandatavad ja vajalikud tegevused veekogumite hea seisundi saavutamiseks täpsemini kajastatud. Kuna veemajanduskavade koostamine oli esmakordne ja suhteliselt pikk protsess (algus 2001. aastal) puudus ühtne süsteem avalikkuse kaasamiseks ja veemajanduskavade eelnõude avalikustamise läbiviimiseks. Positiivne oli avalikustamise juures see, et alamvesikonniti suheldi sügavamalt nende huvigruppidega, kellel konkreetses piirkonnas olid veemajandust ja veekaitset puudutavates küsimustes probleeme. Järgmine kord on teada, milliseid huvigruppe erinevates piirkondades tugevamalt kaasata. Inimesi huvitavad eelkõige probleemid, mis neid otseselt puudutavad. Näiteks küllalt palju käsitleti avalikustamiskoosolekutel veekogude tõkestamisega seotud küsimusi. Veemajanduskava elluviimise ja osapoolte ning avalikkuse kaasamise tagamiseks peab olema pidevalt töötav koostöövõrgustik alates kohalikest omavalitsustest, maakonna ja regionaalse tasandi organisatsioonidest kuni riigi valitsusasutusteni. Edaspidi tuleb avalikustamisel julgemalt kaasata erinevaid huvigruppe (paisude omanikud, põllumajandustootjad, veeettevõtted, maavarade kaevandajad, maaparandajad), korraldades nendega eraldi konsultatsioone. Üheks probleemiks on koprapaisude liigarvukus vooluveekogudel. Selle küsimusega tuleb tegelda järgmisel veemajanduskava korrastamise perioodil sügavamalt. Elanike, äriühingutele ja muudele organisatsioonide küsitlus, Avaliku väljapaneku vältel viidi läbi vesikonna territooriumil elavatele inimeste, äriühingutele ja muudele organisatsioonide küsitlus, kus küsiti nende arvamusi ja seisukohti veemajanduskava eelnõu kohta. Küsitlusele sai vastata nõupidamistel kui hiljem kuni 28.02.2010 Küsimustik jagati inimestele paberil, seda sai alla laadida kkeskkonnaministeeriumi kodulehelt Elanikkonna hulgas läbiviidud küsitluse tulemusel selgus, et küllalt suur osa on nõus osalema vabatahtlikkus tegevuses veekogude korrastamisel ja veekogude hea seisundi säilitamisel. Seetõttu võiks edaspidi panustada selliste projektide koostamisele ja ettevalmistamisele, kus talgute korras (spetsialistide juhendamisel) parandatakse veekogude olukorda. Veemanadust puudutavate küsitluste jätkamine on otstarbekas ka järgmine veemajanduskava ettevalmistamise ajal Vesikonna esimeses ajakohastatud veemajanduskavas tuleb esiteks tähelepanu pöörata veekogude seisundi hinnangu täpsustamisele, lähtudes ECOSTAT töörühma ja interkalibreerimise töö tulemustest ning uutest seireandmetest. Sellele vastavalt tuleb täpsustada ja muuta ka keskkonnaeesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmeid. EE2 1.1 Point - UWWT_General 42 1.3 Point - IPPC plants (EPRTR) 24 1.5 Point - Other 0 2.1 Diffuse - Urban run off 0 2.2 Diffuse - Agricultural 0 2.3 Diffuse - Transport and infrastructure 0 2.4 Diffuse - Abandoned industrial sites 0 2.6 Diffuse - Other 0 3.2 Abstraction - Public Water Supply 0 3.3 Abstraction - Manufacturing 0 3.4 Abstraction - Electricity cooling 0 4.2 FlowMorph - Hydroelectric dam 0 4.3 FlowMorph - Water supply reservoir 0 4.5 FlowMorph - Water Flow Regulation 0 5.6 RiverManagement - dredging 0 6.1 TRACManagement - Estuarine/coastal dredging 0 8.6 OtherPressures - Introduced species 0 8.9 OtherPressures - Land drainage 0 3.7 Abstraction - Quarries 0 Ida- Eesti vesikonnas on olulisteks veemajandusprobleemideks (inimmõjuks): • reovee ja sademevee kogumine ja puhastamine, (veeheide); • reoainete veekeskkonda sattumine prügilatest ja muudelt ohtlike ainetega reostunud aladelt; • põllumajanduslik haju- ja punktkoormus; • õnnetusjuhtumid merel; • veekogude füüsilised muutmised (kuivendus, paisud, veekogudest pinnase kaevandamine, laevateede süvendamine); • olme ja tööstusveevõtt; • maavarade kaevandamisega kaasnev veeheide, kuivendus, olemasolevate veekogude kadumine ja uute teke. Ida-Eestis on väga oluliseks pinna- ja põhjavee surveteguriks põlevkivi kaevandamine ning sellega kaasnev elektrienergia ja põlevkiviõli tootmine. 7439-92-1 Lead and its compounds 362.14 kg/yr monitored 2008 7439-97-6 Mercury and its compounds 0.202 kg/yr monitored 2008 7440-02-0 Nickel and its compounds 38.332 kg/yr monitored 2008 7440-43-9 Cadmium and its compounds 70.2 kg/yr monitored 2008 7440-50-8 258.796 kg/yr monitored 2008 7440-66-6 514 kg/yr monitored 2008 BOD7 526 tonnes/yr monitored 2005-2007 TotalPhosphorous 48.6 tonnes/yr monitored 2005-2007 TotalNitrogen 595.5 tonnes/yr monitored 2005-2007 TotalNitrogen 13179 tonnes/yr calculated 2006 TotalPhosphorous 408 tonnes/yr calculated 2006 3 Water Abstraction 20800 1000m3 yearly 2008 3 Water Abstraction 18749 1000m3 yearly 2007 3 Water Abstraction 19636 1000m3 yearly 2006 EI OLE VAJALIK 1.1 Point - Contaminated Sites 1.3 Point - Oil Industry 1.6 Point - Other 2.1 Diffuse - Agriculture 2.2 Diffuse - Non-sewered Population 2.3 Diffuse - Urban Land Use 3.2 Abstraction - Public Water Supply 3.3 Abstraction - Industry (aggregated) 4.3 Recharge - Mine water rebound 0 3 Abstraction 24684495 m3 2007 3 Abstraction 24082249 m3 2008 4.2 Y Y Y Y Y Y Y Y Y Y Y N Y National Vastavalt keskkonnatasude seadusele on veevõtt Eestis maksustatud. Vee erikasutusõiguse tasu makstakse õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras, välja arvatud vee-energia saamiseks; põllumajandusmaa niisutamiseks; kalakasvatuse tarbeks; ja juhtudel kui vett võetakse põhjaveest vähem kui 5 kuupmeetrit ööpäevasvõi pinnaveekogust vähem kui 30 kuupmeetrit ööpäevas. Vee erikasutusõiguse tasu alam- ja ülemmäärad kroonides tuhande kuupmeetri eest on: 1) pinnavesi – 230 ja 600; 2) pinnavesi jahutusveena – 25 ja 120; 3) kvaternaari põhjaveekihi vesi – 480 ja 1100; 4) devoni kuni ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihtide vesi – 640 ja 1500; 5) kambriumi-vendi põhjaveekihi vesi – 700 ja 1600; 6) kambriumi-vendi põhjaveekihi joogivee kvaliteediga vee kasutamine tehnoloogiaotstarbel, välja arvatud toiduainete valmistamiseks – 1290 ja 3000; 7) joogiks kasutatav mineraalvesi – 23 000 ja 36 000; 8) ravivannimineraalvesi – 2300 ja 3600; 9) karjääridest väljapumbatav vesi – 150 ja 1000; 10) kaevandustest väljapumbatav vesi – 400 ja 1200. Vee erikasutusõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse veekogust, põhjaveekihist, võetava vee defitsiitsusest ja kasutusviisist. Ühisveevärgiga liitunud elanikkonnale ja ettevõtetele kehtiv vee hinf katab enamuse kuludest ja on piisavalt kõrge stimuleerimaks vee kokkuhoidu. Lisaks on võetavad veekogused limiteeritud vee erikasutusloaga, mis arvestab olemasolevat veeressurssi ja vädib vee liigkasutamist. Kuna Eestis on üldiselt veevaru piisav ja põllumajanduses kasutatakse niisutamist väga piiratult, puudub vajadus eriliste vee kokkuhoiu meetmete rakendamiseks. N Y National Vastavalt veeseadusele peab peab veevõtuks peab olema vee erikasutusluba, kui: 1) võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m3/ööpäevas; 2) võetakse põhjavett rohkem kui 5 m 3 ööpäevas. Vee erikasutusloale kantakse sõltuvalt käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud vee erikasutusest: 1) vee võtmise lubatud kogused ja aeg veehaarete ja põhjaveekihtide kaupa; 2) veekogust võetava vee koguse määramise, vee kvaliteedi kontrollimise ja võetud vee arvestuse pidamise nõuded; 3) põhjavee kvaliteedi kontrollimise ja põhjavee taseme mõõtmise nõuded; 4) saasteainete suurim lubatav sisaldus ärajuhitavas heitvees; 5) saasteainete suublasse viimise lubatud kogused ja aeg väljalaskude ning saasteainete kaupa, arvestades parimat võimalikku tehnikat; 6) saasteainete suubla seire nõuded; 7) saasteainete seire nõuded; 8) suubla kvaliteedinõuded; 9) vee erikasutuse mõju põhjaveekihile, veekogule või suublale vähendavad meetmed ja nende rakendamise tähtajad; 10) nõuded teabe esitamiseks vee erikasutusloa andjale; 11) parim võimalik tehnika vee kasutamiseks ja reovee puhastamiseks, arvestades selle kaasaegsust ja tõhusust, vee erikasutajale kättesaadavust ning majanduslikku ja tehnilist vastuvõetavust. Y National Kuna Eestis on veevarud üldiselt piisavad, puudub vajadus põhjaveevarude kunstlikuks täiendamisels N N N Y National Eestis on reoainete otse põhjavette juhtimine keelatud. Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole majanduslikult põhjendatud ning ei ole põhjavee seisundi halvenemise ohtu, v.a veehaarde sanitaarkaitsealale lähemal kui 50 m selle välispiirist, ja mitte lähemal kui 80 m joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust, v.a omapuhasti olemasolu korral, võib heitvett immutada pinnasesse järgmistes kogustes: 1) 5–50 m3 ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist; 2) kuni 5 m3 ööpäevas, kasutades reovee mehaanilist puhastamist. Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib pinnasesse immutada kuni 10 m3 vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas. Heitvee pinnasesse immutamiseks kasutatav süsteem peab võimaldama võtta vee erikasutusloas kehtestatud nõuete kontrolliks heitvee kontrollproovi, v.a alla 5 m3 ööpäevas heitvee immutamisel. Heitvee pinnasesse juhtimise nõuded täpsustatakse vee erikasutusloas. N N EE2 1 Point Source 8.8 83.4 0 0 N RW 1.1 Point - UWWT_General 2.1 OM-PointSourceDischarges LW 1.1 Point - UWWT_General 2.3 OM-PointSourceDischarges CW 1.1 Point - UWWT_General 2.4 OM-PointSourceDischarges 2 Diffuse Source 10.5 82.8 0 0 N RW 2.1 Diffuse - Urban run off 2.2 2.5 OM-PollutantsDiffuse LW 2.1 Diffuse - Urban run off 2.2 2.5 OM-PollutantsDiffuse RW 2.2 Diffuse - Agricultural 3.1 3.2 3.5 BM-Nitrates LW 2.2 Diffuse - Agricultural 3.3 3.4 BM-Nitrates CW 2.2 Diffuse - Agricultural 3.4 BM-Nitrates RW 2.6 Diffuse - Other 3.6 OM-PollutantsDiffuse 3 Water Abstraction 1 0 0 0 N RW 4.3 FlowMorph - Water supply reservoir 5.1 OM-ProtectAbstraction LW 3.7 Abstraction - Quarries 5.1 OM-ControlAbstraction 4 Water flow regulations and morphological alterations of surface water 23.5 0 0 0 N RW 4 Water flow regulations and morphological alterations of surface water 5.1 OM-HydromorphologicalPressures 7 Other morphological alterations 15.8 0.2 0 0 N RW 8.9 OtherPressures - Land drainage 3.6 OM-HydromorphologicalPressures 8 Other Pressures 8.3 82.1 0 100 N RW 8.10 OtherPressures- Other 5.2 OM-HydromorphologicalPressures 2.1 CONSTRUCTION Sademeveesüsteemide rajamine Sademeveesüsteemide rajamine RBD No Comment 2.2 CONSTRUCTION Hajaasustuse kanalisatsioonilahenduste toetamine Hajaasustuse kanalisatsioonilahenduste toetamine RBD No Comment 2.3 CONSTRUCTION Täiendava fosforiärastuse juurutamine Täiendava fosforiärastuse juurutamine RBD No Comment 2.4 CONSTRUCTION HELCOM-i täiendavatest nõuetest tulenev reoveepuhastite rekonstrueerimine HELCOM-i täiendavatest nõuetest tulenev reoveepuhastite rekonstrueerimine RBD No Comment 2.5 CONSTRUCTION Reovee purgimissõlmede rajamine Reovee purgimissõlmede rajamine RBD No Comment 2.6 ADMIN Juhuslike reostusjuhtumite mõju vähendamise meetmete väljatöötamine Välja on töötatud meetmed juhuslike reostusjuhtumite mõju vähendamiseks ja kohalikud omavalitsused ning suurõnnetuste ohuga ettevõtted on koostanud kriisiplaanid, mis sisaldavad meetmekavasid nii hädaolukordade ennetamiseks kui ka juhiseid hädaolukordades toimimiseks. Lisaks omavalitsuste üldistele kriisikavadele on suuremad vee-ettevõtted koostanud ettevõtte sisesed kriisikavad hädaolukordade haldamiseks, et tagada elanikkonna varustamine joogiveega ja reovee ohutu ärajuhtimine ja puhastamine. RBD No Comment 2.7 ADMIN Suletud prügilate järelkontroll ja korrastamine Suletud prügilate järelkontroll ja korrastamine RBD No Comment 3.1 RESEARCH Hajukoormuse uuring Hajukoormuse uuring RBD No Comment 3.2 CONSTRUCTION Veekaitse metsaribade rajamine Eesti maaelu arengukava 2007-2013 raames oli kavas käivitada veekaitse funktsiooniga metsaribade rajamise toetus põllumajandusmaale. RBD No Comment 3.3 ECONOMIC Maakasutuse kitsenduste kompensatsioonid Täiendavad meetmed ja maakasutuse kitsenduste kompensatsioonid kesises seisundis veekogude valgaladel RBD No Comment 3.4 CONSTRUCTION HELCOM-i nõuetest tulenevad hajukoormuse piirangud Täiendavad koormuse vähendamise meetmed (maakasutus, lodud, tihedam veekogude hooldus) HELCOM-i reostuskoormuse piirangu nõuetest tulenevalt RBD No Comment 3.5 EDUCATIONAL Põllumajandustootjatele koolitus- ja infoseminaride korraldamine Põllumajandustootjatele koolitus- ja infoseminaride korraldamine RBD No Comment 3.6 CONSTRUCTION Meetmed turbatootmisel ja muudes karjäärides Meetmed turbatootmisel ja muudes karjäärides RBD No Comment 5.1 CONSTRUCTION Tehisveekogude ja tugevasti muudetud veekogude ökoloogilise potentsiaali tagamine Oluline on karjäärijärvede korrastamine ja looduslähedaseks muutmine. Karjääriveekogud tuleb viia võimalikult heasse ökoloogilisse potentsiaali. Alustada tuleb suurematest veekogudest mille vastu on oluline avalik huvi. Edaspidi peab see toimuma kaevandamise käigus. Paisjärvede korrastamine on oluline nende puhkemajandusliku kasutamise, sisekoormuse vähendamise ja ohutuse seisukohast. Mittevajalike peremeheta paisjärvede osas tuleb kaaluda nende likvideerimist. RBD No Comment 5.2 ECONOMIC Kobraste arvukuse piiramise toetamine Väikeste veekogumite hea seisundi hoiuks on lisameetmena vältimatu kobraste arvukuse reguleerimine. RBD No Comment 5.3 ADMIN Jäätmete ja pilsivee vastuvõtu tagamine Peipsi sadamates Jäätmete ja pilsivee vastuvõtu tagamine Peipsi sadamates RBD No Comment 7.1 ADMIN Veemajanduskava rakendamise juhtimine Veemajanduskava rakendamise juhtimine, koordineerimine, hindamine, kulude katmise uuringud, koostöö (sh põllumajandusprogrammid, maaparandushoiukava), juhised, osapoolte (sh muud programmid) ja avalikkuse kaasamine, koolitus RBD No Comment 7.2 ADMIN Kohalike omavalitsuste ÜVK arengukavade perioodiline uuendamine Kohalike omavalitsuste ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavade (ÜVK) arengukavade perioodiline uuendamine RBD No Comment 7.3 ADMIN Keskkonnaohtlike objektide olukorra ja tootmisnõuete järgimise järelvalve sidumine VMK eesmärkidega Keskkonnaohtlike objektide olukorra ja tootmisnõuete järgimise järelvalve sidumine VMK eesmärkidega RBD No Comment 7.4 ADMIN Pinna-ja põhjavee seireprogrammid, nende sidumine VMK-ga Pinna-ja põhjavee seireprogrammid, nende sidumine VMK-ga RBD No Comment 7.5 RESEARCH Veekogude kasutamise avaliku huvi täpsustamine Veekogude kasutamise avaliku huvi täpsustamine, veehoiu ja looduskaitsealade LKA tegevuste ühildamine, looduspuhkuse suunamine veekogudel RBD No Comment 7.6 NEGOTIATED Veemajanduskava perioodiline korrigeerimine ja täpsustamine Vesikonna veemajanduskava (sh veekogumite seisundi ja meetmekavade) perioodiline korrigeerimine ja täpsustamine RBD No Comment 4.1 ADMIN Halvas seisundis ja ohustatud põhjaveekogumite uuringud ja veekaitsemeetmete rakendamine Halvas seisundis ja ohustatud põhjaveekogumite uuringud ja veekaitsemeetmete rakendamine (põlevkivienergeetika, põllumajandus, Vasavere põhjaveevaru, põhjavee kaitstuse kaardid) RBD No Comment 4.2 RESEARCH Maapinnalähedase veekihi kasutamise toetamine, sealhulgas tehniliseks otstarbeks Maapinnalähedase veekihi kasutamise toetamine, sealhulgas tehniliseks otstarbeks RBD No Comment 4.3 ECONOMIC Allikate ja karstialade registri täiendamine ja kaitse korraldamine Allikad ja karstialad tuleb säilitada võimalikult looduslikena. Neile tuleb tagada juurdepääs. Tuleb täiendada olemasolevat andmestikku allikate ja karstialade kohta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata seni peaaegu inimtegevusest mõjutamata allikate säilitamisele looduslikuna. RBD No Comment 4.4 ADMIN Koolitus- ja infoseminaride korraldamine Koolitus- ja infoseminaride korraldamine RBD No Comment 3 Abstraction 7 N 3.3 Abstraction - Industry (aggregated) 4.2 OM-EfficientWaterUse 1 Point Sources 7 N 1.1 Point - Contaminated Sites 2.7 OM-PollutantsToGroundwater 2 Diffuse Sources 7 N 2.1 Diffuse - Agriculture 4.1 4.3 4.4 BM-Nitrates R 825500000 Entire RBMP 36500000 administrative Põhiliselt investeeringud. 762200000 financial Siia on arvatud uuringute, veemajanduskavade korraldamine ja jäerelvalve kulud 26800000 resources Arvesse on võetud meetmeid, mida on vaja rakendada paisutamistest või hüdroenergia tootmisest tulenevate keskkonnakahjude kõrvaldamiseks. Selliste kahjude kõrvaldamiseks või heastamiseks tuleb teha kulutusi kalade rändeteede avamiseks või taastamiseks. 2009 Puhastusseadmete renoveerimise ja ehitamise maksumuse määramisel on lähtutud ühe inimekvivalendiga võrdsustatud reostuse eemaldamise maksumusest, mid on ligikaudu 12000 krooni. Sellele lisandub kanalisatsioonisüsteemide torustiku rajamise keskmine meetri hind ligikaudu 3000 kr/m. Rajatava ja rekonstrueeritava kanalisatsioonivõrgu pikkused on võetud omavalitsuste ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavadest, Joogiveesüsteemid. Lähtuti omavalitsuste ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavadest, mille alusel määrati vajalik rajatavate ja rekonstrueeritavate torude pikkus ja puhastusseadmete arv. Sellele on lisatud joogiveevarustusega seotud kulud hajaasustusaladel. Ühikmaksumustest lähtuvalt arvutati veevarustussüsteemide ajakohastamisega seotud meetmete maksumus. Põllumajanduse punktkoormusest (sõnnikuhoidlad) tingitud mõju vähendamise meetmete maksumuse aluseks on ühe loomühiku (LÜ) tarbeks rajatava sõnnikuhoidla keskmine ehitusmaksumus (ca 8000 krooni). Põllumajanduse punktkoormuse mõju vähendamise kogumaksumus määrati vesikonnas olevate ja sõnnikuhoidlaid vajavate loomühikute arvu alusel. Põhjaveevarude kaitseks ja hea seisundi säilitamiseks vajalike meetmete maksumus saadi eksperthinnangu alusel. Kulud sisaldavad nii uuringute kui kaitsemeetmete juurutamise maksumusi. Maismaa pinnavee hea seisundi tagamiseks vajalike meetmete maksumused saadi eksperthinnangu alusel. Kuivendusest tingitud morfoloogiliste muutuste leevendamise maksumuse määramisel lähtuti vesikonnas olevate kuivenduskraavide ja eelvoolude pikkusest. Lisameetmete maksumus on leitud ühikmaksumuse põhjal või eksperdihinnanguna. Hajukoormuse piiramiseks vajalike lisameetmete maksumuse määramisel lähtuti veekogude äärde rajatavate veekaitseribade vajadustest, hajukoormuse piiramisega kaasnevatest maakasutuse piirangutest ja HELCOM-i soovituste juurutamiseks tehtavatest kulutustest, et vähendada hajukoormuse mõju Läänemerele. Maksumus määrati eksperthinnangutest lähtuvalt. Ida-Eesti veemajanduskavas on "basic measures" ja "other basic measures" käsitletud lihtsalt põhimeetmetena. Lisameetmete alla on arvatud ka meetmeid, mida võiks käsitleda ka põhimeetmetena. Seetõttu on käesolevas tabelis esitatud vaid "TotalAggregatedCost". Põhimeetmete ehk "basic measures" ja "other basic measures" maksumus kokku on 655 miljonit € ja lisameetmed 170,5 miljonit €. Narva jõe valgala moodustab suurema osa Ida-Eesti vesikonnast. Ligikaudu 2/3 Narva jõe valgalast on Venemaa territooriumil. Ühist veemajanduskava Venemaaga ei ole tehtud. Narva jõe ja Peipsi järve keskkonnaeesmärkide saavutamiseks moodustai 1997. aastal Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel samal aastal sõlmitud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostöö kokkuleppe (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=78746) alusel Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon. Ühiskomisjon arendab piiriülest koostööd kahe riigi valitsuste vahel, organiseerib pooltevahelist keskkonnaseire andmete vahetamist ja mõõtmismeetodite ühtlustamist, avardab mõlema poole teadus- ja avalike organisatsioonide koostöövõimalusi ning toetab piiriveekogude probleemide avalikku arutelu. Põhiline töö toimub ekspertide tasandil ühiskomisjoni töörühmades Alates 2005. aastast, on töörühmi kaks, lähtudes tööjaotusest ka UNECE vastavates töörühmades: •Veeressursside kompleksse haldamise töörühm. •Seire, hinnangu ja rakendusuuringute töörühm. Veeressursside kompleksse haldamise töörühm koordineerib poolte veemajanduse korraldamist piiriveekogudel integreeritud veemajanduse põhimõtetest lähtudes ja tema põhiülesanneteks on: • Veemajanduse korraldamise, veemajandus- ja veekaitseprogrammide ning -projektide väljatöötamise ja teostamise küsimused. • Veemajandusolukorra analüüs ja hinnang. • Hüdrotehniliste rajatiste ohutuse küsimused. • Vee reostusallikate inventeerimise ja arvestuse korraldamine. • Koostöökorra väljatöötamine erakorraliste olukordade puhuks ning avariide ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks. • Informatsiooni vahetus. • Üldsuse ja kohalike omavalitsuste kaasamine veemajandusküsimuste lahendamisse. Seire, hinnangu ja rakendusuuringute töörühma põhiülesanded on: • Rahvuslike seireprogrammide kooskõlastamine ja ühiste seiretööde korraldamine. • Kooskõlastatud seisukohtade väljatöötamine piiriveekogude koormuse, vete kvaliteedi ja seisundi hindamiseks. • Vete seisundi analüüs ja hinnang. • Vett kasutavate ettevõtete seire programmide ja meetodite harmoniseerimine. • Rakendusteaduslike uuringute korraldamine. • Ühiste ja kooskõlastatud andmebaaside loomine. • Elanikkonna ja omavalitsuste informeerimine piiriveekogude seisundist. • Laborite võrdluskatsete korraldamine. Meetmekava koosneb põhimeetmetest ja lisameetmetest. Lisameetmed rakendatakse siis, kui õigusaktidega nõutud keskkonnanõuete täitmisest ei piisa vee hea seisundi saavutamiseks ja kõigile elanikele ohutu veekeskkonna ning veest sõltuvale elustikule soodsa seisundi tagamiseks. Elanikele nõuetekohase joogiveevarustuse tagamine on veemajanduskava oluline komponent. Selle eesmärgi saavutamiseks on esmatähtis tagada joogiveeallikate (põhja- ja pinnavee) piisav kaitse. Veekogumite seisundit mõjutavate objektide korrastamise meetmed on samad nii põhjaveele kui pinnaveele. Punktkoormusallikatest tuleneva mõju kõrvaldamiseks on suure osakaaluga reovee puhastusseadmete ja sõnniku- ning silohoidlate korrastamine. Hajukoormuse osas tuleb põhitähelepanu pöörata mürkkemikaalide, sõnniku ja väetiste kasutamise ning turbatootmise keskkonnanõuetest kinnipidamisele. Otseselt vooluveekogude seisundi parandamisele on suunatud kalade rändeteede avamise meede. Vooluveekogumite hea seisundi hoidmisel on peamine uute paisude rajamisest loobumine ja veekogude reostumise ennetamine. Meetmekavas toodud kulutused, veekogumite hea seisundi tagamiseks on määratud eelnevate uuringute ja alamvesikondade veemajanduskavade alusel. Vajalike lisa-uuringute ja seni kavandatud meetmete elluviimisel saadud kogemuste alusel tuleb meetmekava täpsustada hiljemalt 2012. aastaks. Meetmekavas kavandatud meetmete ja abinõude elluviimise eest vastutavad kõik veekasutajad ning isikud, kellele seaduse alusel vastava meetme elluviimise kohustus on pandud. Meetmete juurutamise rahastamine toimub veekasutusest tulenevate vahendite ja maksumaksja vahendite arvelt. Veemajanduskava horisontaalse iseloomu tõttu on veemajanduskavas osaliselt näidatud ka muude tegevuskavade (Riiklik jäätmekava, Maaelu Arengukava) poolt rahastatavad kulutused. Ida-Eesti vesikonna meetmekava lähtub alamvesikondade veemajanduskavades ette nähtud tegevustest (tegevuste detailseid töötabelid on alamvesikondade kavades) ja nende maksumustest, mida on korrigeeritud lähtuvalt ehitushindade langusest ja vähendatud aastani 2009 teostatud tööde ulatuses. Toodud maksumused on indikatiivsed. Meetmekava arvutuslik kogumaksumus on 12,9 miljardit krooni. 2009-2015 825500000 Other Water supply and wastewater treatment households 21000 16000 3.04 -9999 -9999 66 2.01 Other Water supply and wastewater treatment industry 23000 24000 2.25 -9999 -9999 100 2.3 Y Keskkonnakulude määramisel lähtuti eeldusest, et tegelik keskkonnakulu, mis avaldub veekogule on võrdeline tekkiva kahju kõrvaldamiseks ning veekogu või konkreetse pinnaveekogumi hea seisundi saavutamiseks vajalike meetmete kogumaksumusega. Selliste meetmete hulka kuuluvad kanalisatsioonisüsteemide rajamine, reoveepuhastite rekonstrueerimine täiendavaks fosfori või lämmastikuärastamiseks ja uute puhastite ning sõnnikuhoidlate rekonstrueerimine ja rajamine. Ressursikuludega on reeglina tegemist kaevanduste ja karjääride kuivendusvee ärajuhtimisest tulenevate elanikkonna veevarustuse tagamisega seotud täiendavate kuludega. Kuivõrd Eestis ei ole otseselt veepuudust ja elanikkonna varustatus veega on tagatud, ei ole selleks otstarbeks eraldi meetmeid ette nähtud, mistõttu loetakse ressursikulude osatähtsust elanikkonnale tekitavate kahjude osas väheoluliseks. Meetmekava koostamisel on arvesse võetud aga meetmeid, mida on vaja rakendada paisutamistest või hüdroenergia tootmisest tulenevate keskkonnakahjude kõrvaldamiseks. Selliste kahjude kõrvaldamiseks või heastamiseks tuleb teha kulutusi kalade rändeteede avamiseks või taastamiseks. Meetmete maksumuse määramise aluseks olid ühikhinnad. Iga meetme rakendamisega seotud kulude arvutamise metoodika ja näited erinevatest surveteguritest tingitud kulutuste arvutamiseks on toodud Keskkonnaministeeriumi poolt avaldatud töös „Keskkonnakulude hindamise metoodika koostamine ja keskkonnakulude hindamine peamiste veekeskkonda mõjutavate survetegurite lõikes“. Punktkoormuse mõju likvideerimiseks vajalike puhastusseadmete renoveerimise ja ehitamise maksumuse määramisel on lähtutud ühe inimekvivalendiga võrdsustatud reostuse eemaldamise maksumusest. Ühe inimekvivalendiga võrdse reostuskoguse kõrvaldamine maksab ligikaudu 12000 krooni. Sellele maksumusele lisandub kanalisatsioonisüsteemide rajamise maksumus, mille määramisel arvestatakse torustiku rajamise keskmist meetri hinda, milleks on ligikaudu 3000 kr/m (Tallinnas 4-5 tuhat ja väiksemates asulates 2-3 tuhat kr/m). Rajatava ja rekonstrueeritava kanalisatsioonivõrgu pikkused on võetud omavalitsuste ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavadest, mille koostamine ja täiendamine on omavalitsusele kohustuslik. Lisaks sellele on arvestatud ka hajaasustusega aladel vee- ja kanalisatsioonirajatistele tehtavate kulutustega, et tagada vajalike veekaitsemeetmete juurutamine. Kvaliteedinõuetele vastava joogivee kättesaadavaks tegemiseks kõikidel inimestele lähtuti omavalitsuste ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavadest, mille alusel määrati vajalik rajatavate ja rekonstrueeritavate torude pikkus ja puhastusseadmete arv. Sellele on lisatud joogiveevarustusega seotud kulud hajaasustusaladel. Ühikmaksumustest lähtuvalt arvutati veevarustussüsteemide ajakohastamisega seotud meetmete maksumus. Põllumajanduse punktkoormusest (sõnnikuhoidlad) tingitud mõju vähendamise meetmete maksumuse aluseks on ühe loomühiku (LÜ) tarbeks rajatava sõnnikuhoidla keskmine ehitusmaksumus. Ehitusmaksumuste analüüs näitab, et ühe LÜ tarbeks rajatava sõnnikuhoidla maksumuseks on ligikaudu 8000 krooni. Põllumajanduse punktkoormuse mõju vähendamise kogumaksumus määrati vesikonnas olevate ja sõnnikuhoidlaid vajavate loomühikute arvu alusel. Hajukoormuse piiramiseks vajalike meetmete maksumuse määramisel lähtuti veekogude äärde rajatavate veekaitseribade vajadustest, hajukoormuse piiramisega kaasnevatest maakasutuse piirangutest ja HELCOM-i soovituste juurutamiseks tehtavatest kulutustest, et vähendada hajukoormuse mõju Läänemerele. Maksumus määrati eksperthinnangutest lähtuvalt. Konkreetne arvutusmetoodika puudub. Põhjaveevarude kaitseks ja hea seisundi säilitamiseks vajalike meetmete maksumus saadi eksperthinnangu alusel. Kulud sisaldavad nii uuringute kui kaitsemeetmete juurutamise maksumusi. Maismaa pinnavee hea seisundi tagamiseks vajalike meetmete maksumused saadi eksperthinnangu alusel. Kogumaksumus sisaldab nii kuivendusest kui ka paisudest tingitud morfoloogiliste muutuste leevendamise meetmete maksumust. Kuivendusest tingitud morfoloogiliste muutuste leevendamise maksumuse määramisel lähtuti vesikonnas olevate kuivenduskraavide ja eelvoolude pikkusest. ja tööde ühikhindadest. Kuna paisude mõju (kõrgus, vooluhulk, jõesängi morfoloogilised tingimused) on väga erinevad, siis ühikhindade kasutamine meetmete maksumuse arvutamiseks on raskendatud. Seetõttu määrati meetmete maksumused lähtuvalt hüdroelektrijaamadele koostatud keskkonnamõjude hinnangute alusel koostatud maksumustest, mida on täpsustatud Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud samasisulistes töödes. Rannikuvee kaitse tagamisel lähtuti HELCOM-i poolt vastu võetud Läänemere tegevuskavast aastateks 2008-2021. Enamus tegevuskavas kajastatud meetmetest leiavad rahastamist punkt- ja hajureostuse vähendamise meetmekavades. Eeltoodule lisaks on rannikuvee seisundi meetmete maksumuses arvesse võtta kulutusi õlitõrjemeetmeteks, supelrandade korrashoiuks ja üleujutuste vältimiseks. Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniteenuse (edaspidi ÜVK teenuse) hind ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühinenud elanikkonnale ja tööstusettevõtetele (joogiveevarustus ja kanalisatsiooniteenus) ei ole riiklikult määratud. Hind kujuneb vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVKS) § 14-le ja moodustub abonementtasust, tasust tarbitud vee eest ja tasust reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. ÜVK teenuse hind kujundatakse nii, et vee-ettevõtjal oleks tagatud tootmiskulude katmine, kvaliteedi ja ohutusnõuete täitmine, keskkonnakaitsetingimuste täitmine ja põhjendatud tulukus. Saastetasu määramisel vastavalt keskkonnatasude seadusele on lähtutud printsiibist, et ka normatiividele vastavalt puhastatud reovesi põhjustab keskkonnale lisakoormust, mis jääb reeglina keskkonna kanda. Selleks, et koguda vahendeid keskkonnale tekitatud kulude katteks kehtestati saastetasu lähtuvalt normeeritud reoainete nullsisaldusest. Ülenormatiivse reostuse eest on kehtestatud mitmekordne saastetasu. Kogutud keskkonna- ja saastetasu kasutatakse vajalike veekaitsemeetmete juurutamiseks. Analoogselt kujuneb ka ÜVK teenuse hind ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühinenud tootmisettevõtetel. Sõltuvalt omavalitsusest võib ÜVK teenuse hind olla tootmisettevõttele kallim, selleks et subsideerida elanikkonna madalamat hinda. ÜVKS reguleerib ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise hinda. Liitumise hind peab reeglina katma süsteemi arendamisega seotud kulud väljaarvatud piirkondades kus enam kui 50 % ehituslubadest on väljastatud enne aastat 1999. Seega ÜVK teenuse hind on kujundatud selliselt, et katab eelduslikult kõik ÜVK teenusega seotud kulud. ÜVK teenuse keskmine hind Eestis Vee Ettevõtete Liidu andmetel on aastate jooksul pidevalt tõusnud. Samas võib täheldada veetarviduse vähenemist ja ka hinna langust leibkonna sissetulekute suhtes. Lähtuvalt ÜVK teenuste hinna määramise alustest peab hind sisaldama kõiki ÜVK teenusega seotus kulutusi, sh kulutusi, mis on vajalikud selleks, et hüvitada teenuse kasutamisega tekkiv kahju veekeskkonnale või teistele veekasutajatele Veekeskkonnale tekkivate kahjude hindamiseks on uuritud ja tehtud arvutusi keskkonnakulude kohta, mis kirjeldavad veekeskkonnale tekitatud kahju. Teistele veekasutajatele tekitavat kahju hinnati ressursikuludena, mille kohta on täpsustused esitatud allpool. Veeteenuse hind ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga mitteühinenud elanikkonnale moodustub tegelikest investeeringutest ja ekspluatatsioonikuludest. Kulude katmise hindamine tehti 2005 aastal vesikondade kirjeldamise käigus. Kulude katmist hinnati kolme peamise veekasutusvaldkonna (olme, tööstus ja põllumajandus) lõikes. Veeteenuste kulude katmise hindamisel on lähtutud sellest, et veekasutamisega keskkonnale tekitatavaid kahjusid ning selle hüvitamiseks vajalikke kulusid saab katta kahest allikast – veekasutamisest saadavatest tuludest ning muudest vahendites, mis ei ole otseselt veekasutamisega seotud, näiteks riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest, toetusfondide poolt pakutavatest rahadest jm. Kõiki muid allikaid kulude katmiseks võib pidada kõikide maksumaksjate ühiseks rahaks. Tehtud arvutuste alusel saadi teada, kui palju majapidamised, tööstusettevõtted ja põllumajandussektor hüvitavad oma tegevusega kaasnevast kahjulikust mõjust veekeskkonnale või teistele veekasutajatele. Kulude katmise hindamisel on lähtutud sellest, et veekasutajatel (olme, tööstus, põllumajandus) puudub osa vahendeist lähema viie aasta jooksul keskkonna- ja ressursikulu katmiseks ja pinnaveekogumite hea seisundi saavutamiseks. Seetõttu tuleb need kulud katta maksumaksja vahenditest. Veekasutuse kulude katte ja ristsubsideerimise hinnang baseerub veemajanduskavas toodud meetmekava investeeringute mahu hinnangul ja kulude katte analüüsil arvestades veeteenuse tarbija maksujõulisusega ning EL-i fondidest eraldatava maksumaksja rahaga. Kulude katte ristsubsideerimine toimub kahel tasandil. Vee-ettevõtjate tasandil subsideeritakse vee-ettevõttelt teenust ostvate tööstusettevõtete arvelt elanikkonnale osutatavat veeteenust. Riigi ja vesikonna tasandil (KIK-i vahendid) subsideeritakse tööstusettevõtete keskkonnatasude arvelt elanikkonnale ja põllumajandusele osutatavat veeteenust. Kulude katte hindamisel ei ole arvestatud kuludega, mis jäävad keskkonna kanda. Tuleviku stsenaariumi ehk vee tarbimise prognoosimisel ja investeeringute hindamisel on lähtutud kolmest suuremast tarbijate grupist: • Majapidamised (olmevesi); • Põllumajandus; • Tööstus. Veetarviduse prognoos on tehtud kogu Eesti territooriumi kohta kuna trendid kõigis vesikondades on samad. Olmevee kasutus Eesti ühisveevärgiga kaetud elanikkonna veekasutus on viimase 5 aasta jooksul stabiliseerunud keskmiselt 100 liitrit ööpäevas inimese kohta. Elanike sissetulekute kasv ning vajadus hea teenuse järele toob kaasa ka veetarbimise mõningase kasvu (kuni 110 liitrini päevas inimese kohta). Samal ajal ei ole alust prognoosida hajaasustuse veekasutuse kasvu (praegu hinnanguliselt 110 liitrini päevas inimese kohta). Elanike veekasutuse prognoos baseerub järgmistel eeldustel: a) jätkub elanike liikumine suurematesse asulatesse; b) elanike veekasutus suuremates asulates on suurem kui väikestes asulates; c) elanike sissetulekute jätkuv kasv loob eeldused veeteenuse kulutuste osatähtsuse alanemisele leibkonna sissetulekust. Lähtudes prognoositavast keskmisest veekulu kasvust (1% aastas elaniku kohta) ja ühisveevärgiga ühendatud elanike osatähtsuse kasvust praeguselt 83 %-lt hinnanguliselt 90 %-le 2015. aastal, suureneks kogu elanikkonna veekasutus praeguselt 49,7 miljonilt kuupmeetrilt 54,2 miljoni kuupmeetrini ehk siis orienteeruvalt 10%. Tööstuse veekasutus. Eesti tööstuslik veekasutus oli 2003. aastal hinnanguliselt 1 275 miljonit kuupmeetrit aastas Elektrijaamade jahutusvesi moodustab hinnanguliselt 1 220 miljonit kuupmeetrit ehk 88% kogu tööstuslikust veekasutusest. Seetõttu peegeldab energeetikasektori veekasutuse muutus ka suuremat osa kogu tööstusliku veekasutuse muutusest. Puuduvad detailsed prognoosid erinevate tööstusharude majandusaktiivsuse muutustest Eestis, mistõttu veekasutuse prognoosimine on komplitseeritud. Jahutusvee kasutuse mahtude ja elektrienergia müüdud koguste vahel valitseb tugev korrelatiivne seos (R2=0,93) baseerudes periood 1998-2003 näitajatel. Seega on ratsionaalne oodata elektrienergia tarbimise mahtude kasvades veeteenuse tarbimise mahtude suurenemist ka tulevikus. Prognoosi järgi suureneb tööstuslik veekasutus 2015. aastaks orienteeruvalt 30% - 1 713 miljoni kuupmeetrini aastas. Veetarbimine põllumajanduses. Kogu põllumajandussektori arenguprognooside kohta ei ole Eestis usaldusväärseid andmeid. Eesti Maaelu Arengukavas 2004-2006 on sõnastatud eesmärk - saavutada põllumajanduslikus tootmises hõivatud elanike osatähtsuse kasv praeguselt 5 %-lt 7 %-ni kogu hõivatud elanikkonnast, s.t. põllumajandusliku tootmise kasvu orienteeruvalt 40% perioodil 2005 kuni 2015. Seejuures eeldatakse, et aastane veekasutus suureneb 3%. Kuna Eesti põllumajandussektoris ei ole oodata olulisi struktuurseid muutusi, s.t. praegune tootmise struktuur säilib ja samuti ei ole oodata veeteenuse tarbimise olulist vähenemist võib arvestada, et koos tootmismahtude kasvuga suureneb ka veetarve ja selle tagajärjel veekasutus. Ühist veemajanduskava Venemaaga ei ole tehtud. Narva jõe ja Peipsi järve keskkonnaeesmärkide saavutamiseks moodustai 1997. aastal Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel samal aastal sõlmitud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostöö kokkuleppe (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=78746) alusel Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon. Ühiskomisjon arendab piiriülest koostööd kahe riigi valitsuste vahel, organiseerib pooltevahelist keskkonnaseire andmete vahetamist ja mõõtmismeetodite ühtlustamist, avardab mõlema poole teadus- ja avalike organisatsioonide koostöövõimalusi ning toetab piiriveekogude probleemide avalikku arutelu. Kuna Venemaa ei ole koostanud Eestiga sarnast veemajanduskava Narva jõe vesikonna kohta, ei olnud ka võimalust ja vajadust koordineerida Venemaaga majandusanalüüsi ja meetmete kuluefektiivsuse arvutusi ja metoodikaid. Veemjanadusalane koostöö Venemaaga toimub ekspertide tasandil ühiskomisjoni töörühmades Alates 2005. aastast, on töörühmi kaks, lähtudes tööjaotusest ka UNECE vastavates töörühmades: •Veeressursside kompleksse haldamise töörühm. •Seire, hinnangu ja rakendusuuringute töörühm. Veeressursside kompleksse haldamise töörühm koordineerib poolte veemajanduse korraldamist piiriveekogudel integreeritud veemajanduse põhimõtetest lähtudes ja tema põhiülesanneteks on: • Veemajanduse korraldamise, veemajandus- ja veekaitseprogrammide ning -projektide väljatöötamise ja teostamise küsimused. • Veemajandusolukorra analüüs ja hinnang. • Hüdrotehniliste rajatiste ohutuse küsimused. • Vee reostusallikate inventeerimise ja arvestuse korraldamine. • Koostöökorra väljatöötamine erakorraliste olukordade puhuks ning avariide ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks. • Informatsiooni vahetus. • Üldsuse ja kohalike omavalitsuste kaasamine veemajandusküsimuste lahendamisse. Ühist veemajanduskava Venemaaga ei ole tehtud. Narva jõe ja Peipsi järve keskkonnaeesmärkide saavutamiseks moodustai 1997. aastal Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel samal aastal sõlmitud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostöö kokkuleppe (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=78746) alusel Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon. Ühiskomisjon arendab piiriülest koostööd kahe riigi valitsuste vahel, organiseerib pooltevahelist keskkonnaseire andmete vahetamist ja mõõtmismeetodite ühtlustamist, avardab mõlema poole teadus- ja avalike organisatsioonide koostöövõimalusi ning toetab piiriveekogude probleemide avalikku arutelu. Kuna Venemaa ei ole koostanud Eestiga sarnast veemajanduskava Narva jõe vesikonna kohta, ei olnud ka võimalust ja vajadust koordineerida Venemaaga majandusanalüüsi ja meetmete kuluefektiivsuse arvutusi ja metoodikaid. Veemjanadusalane koostöö Venemaaga toimub ekspertide tasandil ühiskomisjoni töörühmades Alates 2005. aastast, on töörühmi kaks, lähtudes tööjaotusest ka UNECE vastavates töörühmades: •Veeressursside kompleksse haldamise töörühm. •Seire, hinnangu ja rakendusuuringute töörühm. Veeressursside kompleksse haldamise töörühm koordineerib poolte veemajanduse korraldamist piiriveekogudel integreeritud veemajanduse põhimõtetest lähtudes ja tema põhiülesanneteks on: • Veemajanduse korraldamise, veemajandus- ja veekaitseprogrammide ning -projektide väljatöötamise ja teostamise küsimused. • Veemajandusolukorra analüüs ja hinnang. • Hüdrotehniliste rajatiste ohutuse küsimused. • Vee reostusallikate inventeerimise ja arvestuse korraldamine. • Koostöökorra väljatöötamine erakorraliste olukordade puhuks ning avariide ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks. • Informatsiooni vahetus. • Üldsuse ja kohalike omavalitsuste kaasamine veemajandusküsimuste lahendamisse. Veemajandusmeetmete tõhususe hindamiseks teostati töö, mille käigus analüüsiti asulareovee direktiivi juurutamiseks kasutatavate erinevate meetmete tõhusust. Meetodi kirjeldamisel ja rakendamisel lähtuti alljärgnevatest eeldustest: • Kuna reoveepuhastus sõltub mitmetest teguritest, kõigub puhastist väljuva reovee parameetrite (P, N, BHT7 ja HA) kontsentratsioon üldjuhul aastate lõikes. Seetõttu on hindamisel otstarbekas võtta rekonstrueeritavate puhastite reovee eeldatavateks kontsentratsioonideks asulareovee direktiivi eesmärgid. Eeldatav tegelik kontsentratsioon on seejuures kas võrdne või väiksem eesmärgiga • Rekonstrueeritud puhastist väljuva vee ning veekogu parameetrite kontsentratsioonide täpsusest on olulisem rakendatava meetodi võrreldavus eri meetmete lõikes • Veekogumite keemilist seisundit hinnatakse veekogu üldjuhul ainult N ja P järgi • Kanalisatsioonitorustiku veekadude puhul eeldatakse, et lekkiva vee parameetrite kontsentratsioonid on võrdsed vastavasse reoveepuhastisse siseneva vee parameetrite kontsentratsioonidega. Selle meetodi puhul sõltub meetme efektiivsus nii reoveepuhastist väljuva vee ja veekogumi seisundiga seotud probleemidest ehk olukorrast enne meetme rakendamist, reoveepuhasti võimsusest ning sellest, milline on seos puhasti ja veekogumi seisundi vahel (puhasti probleem * veekogumi probleem * seos reoveepuhasti ja veekogumi seisundi vahel * võimsus). Kogu efektiivsuse saamiseks liidetakse kokku iga parameetri jaoks arvutatud efektiivsused. Puhasti probleemi arvutamisel on vaja teada reoveepuhastist väljuva vee valitud parameetrite kontsentratsioone enne meetme rakendamist ning nende parameetrite piirmäära, mis on sätestatud direktiivis. Veekogumi probleemi arvutamisel on vaja teada veekogumi P kontsentratsiooni enne meetme rakendamist ning P piirmäära, mis on sätestatud veepoliitika raamdirektiivis. Tõhusus on võrdne kogu efektiivsuse ja meetme maksumuse jagatisega. Antud meetodi kohaselt on kõige efektiivsemad need meetmed, mille raames rekonstrueeritakse/ehitatakse suure võimsusega reoveepuhasteid, millel on ühtlasi otsene seos (tugev mõju) veekogumi (halva) seisundiga. Lisaks võiks tõhususe väljaselgitamisel arvesse võtta ka veekogu mahtu ja vooluhulka (käesolevas meetodis pole seda arvesse võetud, sest puuduvad vastavad andmed). Veemajanduslik informatsioon on kogutud halduspiiridest lähtuvalt ja selle kasutamine vesikondade lõikes, mis ei kattu halduspiiridega, on komplitseeritud. Elanikkonna veekasutusega seotud kulude leidmiseks on kasutatud juhtumianalüüsi põhiseid lahendusi. Iga eraldi seisva juhtumianalüüsi sisuks on kogukulu arvutused kindla vee-ettevõtte või üksikmajapidamise kohta. Vee-ettevõtete ja üksikmajapidamiste valikul on lähtutud vajadusest modelleerida kindlaprofiililiste veemajandusüksuste kulude struktuur. Juhtumianalüüsi objektideks olevate veemajandusüksuste terviklik hulk on kokku pandult piisavalt representatiivne Eesti kolme vesikonna veeteenuse kulude terviku kirjeldamise seisukohalt. Juhtumianalüüsiks vajalike andmete kogumisel on kasutatud kindla profiiliga vee-ettevõtete (ja üksikmajapidamiste) ühikkulusid ja neid on kasutatud samaprofiililiste vee-ettevõtete (ja üksikmajapidamiste) veeteenuse kulude ekstrapoleerimisel. Elanikkonna veekasutuse kulude hindamisel on analüüsitud 6 üksikmajapidamise ja 11 vee-ettevõtte finants- ja veemajandusandmeid (erineva asustustihedusega ning veeressursi allikaga (pinnavesi / põhjavesi) veemajandusüksuste juhtumianalüüsid). Veekasutuse ning veeteenuse kulude andmebaas hõlmab faktilisi veekasutusandmeid jm. veemajandust iseloomustavaid näitajaid Eesti asulate ning kohalike omavalitsuste (vallad / linnad) kohta. Andmebaas kirjeldab üle 500 elanikuga asulaid, kus on ühisveevärk ja/või ühiskanalisatsioon. Kulude katmise hindamisel on arvesse võetud 124 asula või omavalitsusüksuse andmed, mis katavad 62% Eesti elanikkonnast. Andmebaas kirjeldab 64 asula või omavalitsusüksuse andmeid Lääne-Eesti vesikonnas ning 60 asula/omavalitsusüksuse andmeid Ida-Eesti vesikonnas. Andmebaas ei sisalda Koiva vesikonda kuuluvate asulate andmeid. Ida-Eesti vesikonna asulate ja omavalitsusüksuste andmebaas katab ja kirjeldab ca. 317 000 elaniku veekasutuse (59% vesikonna elanikkonnast); Lääne-Eesti vesikonna andmebaas katab ca. 547 000 elaniku veekasutuse (64% vesikonna elanikkonnast). Olemasolevate andmete baasil on ekstrapoleeritud Eesti ülejäänud 38% elanike (s.t. andmebaasi mittehõlmatud asulate) veetarbimine, andmeid on arvesse võetud ka kulude katmise hindamisel. Andmebaasis mittehõlmatud, kuid üle 100 elanikuga asulatele on kulude katte väljaarvutamisel baasina kasutatud sobivast juhtumianalüüsist tulenevaid ühikkulusid, asula elanike arvu ning andmebaasiga kaetud ning sama maakonna tasemele arvutatud kulude katmise suhtarvu suurust. Alla 100 elanikuga asulates on eeldatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni puudumist. Seega on kulude katte arvutuse aluseks ühikkulud sobivast juhtumianalüüsist, elanike arv ning kulude katte suhtarv suurusega 100%, kuna üksikmajapidamistes on oma veevärgi ning kanalisatsiooni kulude katmine eeldatavalt 100%-line. Ekstrapoleeritud on ka andmetega kaetud omavalitsustes elavate, kuid ühisveevärki ja –kanalisatsiooni mittekasutavate elanike veeteenuse kulud. Tulevikus on vajalik täiendada veekasutuse andmebaase informatsiooniha ka alla 100 elanikuga asulate kohta. Samuti on alustatud veemajanduskavade majandusanalüüsiks vajalike andmete koondamist ühtsesse ITK andmebaasi. Tänaseks ei ole veevarustusteenuse definitsioon praktikas täielikult üle võetud. Uues veeseaduse muudatuses on see puudus kõrvaldatud ja Veevarustusteenuse kulude katte kohustus on sisse kirjutatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusesse (§ 14). Paragrahv 6 reguleerib ÜVK süsteemiga liitumistasude määramist, millega tagatakse tulevikus veevarustusteenuse kulude täielik kate. Alljärgnevalt on ära toodud ülalmainitud paragrahvide sisu. § 6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ja tingimustel, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. (2) Liitumistasuga tagatakse: 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõike 3 punktis 5 nimetatud piirkonnas; 2) kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. (3) Tagastamatu abi korras ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks tehtud kulutused arvatakse maha liitumise kogukuludest. Liitumistasu võib võtta vaid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni liitumiseks tehtud kulutuste ulatuses. (4) Liitumistasu ei saa teistkordselt võtta, kui kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunkti asukoht muutub vee-ettevõtte arendustegevuse tõttu. Seaduse paragraaf 14 reguleerib nii hinna kujundamist kui ka kulude katet järgnevalt: § 14. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind (1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind moodustub: 1) abonenttasust; 2) tasust võetud vee eest; 3) tasust reovee ärajuhtimise eest. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hinna reguleerimise korra kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Hind kehtestatakse vastavalt nimetatud korrale kohaliku omavalitsuse volikogu või valla- või linnavalitsuse poolt määrusega ning avalikustatakse vähemalt 90 päeva enne hinna kehtima hakkamist. Pärast hinna muutmise määruse vastuvõtmist avaldab valla- või linnavalitsus hinna muutmise teate kaks korda nädalase vahega vähemalt ühes kohaliku, maakonna või üleriigilise levikuga ajalehes. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) tootmiskulude katmine; 2) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 3) keskkonnakaitse tingimuste täitmine; 4) põhjendatud tulukus; 5) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. (31) Teenuse hinna reguleerimise korraga võib kehtestada ülenormatiivse reostuse tasu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestatud reoainesisalduse ja käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud keskkonnaministri määrusega kehtestatud ohtlike ainete sisalduse piirväärtusi ületava reostuse eest ärajuhitavas reo- ja sademevees. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hind ei tohi olla erinevate klientide või nende gruppide suhtes diskrimineeriv. Seega alates seaduse jõustumisest on garanteeritud veevarustusteenuse kulude kate täielikult. See, et veemajanduskavade majandusanalüüs näitas, et mitte kõik veevarustusteenusega seotud kulud ei ole kaetud on tingitud vajadusest täita lühikese aja jooksul joogi ja reovee direktiivist tulenevad nõuded. Suurem osa keskkonnakuludest on reeglina jäänud keskkonna kanda. Esimeseks sammuks keskkonnakulude katmisel on keskkonnatasude seaduse rakendamine vee tarbimisele ja heitveega keskkonda juhitava reostuse maksustamisel. Kogutud summad kasutatakse keskkonnameetmete juurutamise toetamiseks. Elatustaseme tõusuga on keskkonnatasud pidevalt kasvanud ja see tendents jätkub. Veevarustusega seotud ressursikulud, mis tekivad kaevandamise tulemusena kaetakse kaevandajate poolt. On astutud samme paisutamisega kalamajandusele tekitatud ressursikulude katmiseks. On tehtud ettepanek kehtestada hüdroenergia tootjatele veekasutuse tasu, millest korvatakse kalamajandusele tekitatud kahjud Põhilisteks ressursikuludega seotud probleemideks Eestis tuleb pidada reostuse mõju veehaaretele, kalamajandusele, paisutusest tingitud morfoloogilisi muutusi ja kaevanduste ning karjäärivee väljapumpamisega kaasnevaid veevarustusprobleeme. Põhiliseks probleemiks on paisutamisega (veekogude tõkestamine) kalamajandusele tekita kahju määramine ja tekkinud ressursikulu korvamine. Veemajanduskavade koostamise käigus on hinnatud näiteks Kunda jõel paisutamisest tulenevat kahju kalamajandusele 60 mlj kroonini. Vanade paisude likvideerimise ja kalateede rajamise maksumuseks on saadud 48,6 mlj krooni. Antud ja analoogsete probleemide lahendamiseks, et katta tekkinud ressursikulu, on planeeritud ÜF vahendeid 300 mlj krooni ulatuses (veekogude tervendamise meede). Kaevandusvee väljapumpamisega kaasneva ressursikulu (uute veevarustussüsteemide rajamine) katab vastavalt seadusandlusele kaevandaja. Veevarustusteenuse kulude katte printsiipi kasutatakse tööstuses, kodumajapidamistes ja põllumajanduses. Seadused ei näe ette ühtki erandit ja seetõttu ühelegi kolmest valdkonnast erandeid ei ole tehtud. Tööstus katab juba praegu oma veevarustusteenuse kulud. Elanikkonna veevarustusteenuse kulude kate on ca 2/3 ja veehinna tõustes suureneb see veelgi. Arvestades aga elanike veetarbimiste peaaegu kahekordset vähenemist viimase 15 aasta jooksul ning selle praegust mahtu (90 l/d inimesele) on kulude katmise tõstmine tulevikus pigem sotsiaalpoliitiline kui keskkonnaküsimus, sest veetarbimise ja keskkonnale avaldatava surve edasist vähenemist see kaasa ei too. Kuna Eestis on niisutuspõllunduse osakaal minimaalne ja põllumajandusliku veekasutuse osakaal vaid 1-2% ning põllumajandus saab vee valdavalt erakaevudest, puudub veevarustusteenuse kulude katmise ulatusel igasugune oluline mõju veekeskkonna seisundile. Eesti ei ole vesi tasuta või minimaalse tasu eest jagatav hüve. Veevarude efektiivse kasutamise tagamiseks (veeraiskamise ja lekete vältimine) ja veekogude reostamise piiramiseks on parlament vastu võtnud keskkonnatasude seaduse, millega on maksustatud loodusressursside (ka vesi) kasutamine ja reostuse (ka heitveega) juhtimine keskkonda. Loodusressursside kasutamise ja reostuse keskkondajuhtimise tasud on viimase 15 aasta jooksul mitmekordistunud. Samuti on tõusnud joogivee ja kanalisatsiooniteenuse hinnad, mille tulemusena on veetarvidus vahemikus 1992-2007 langenud ligi 2 korda (180 l/d – 90 l/d inimesele). Vee hinna tõus ja karmimate keskkonnanõuete esitamine tööstusele on oluliselt vähendanud ka tööstuste veetarvidust. Veemajanduskulude katte tagamise tulevikus garanteerib ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusesse lülitatud vee ja kanalisatsiooniteenuste hinna regulatsioon, millest tulenevalt peab tarbija katma kõik veeteenusega seostud kulud. Lähtuvalt võrdse kohtlemise nõuetest on tehtud ettepanek lülitada keskkonnatasude seadusesse ka sätted, mis reguleerib vee maksustamist hüdroenergia tootmisel, et katta kalamajandusele tekitatav kahju. Andmete kogumise põhiprobleemiks on veemajandust iseloomustavate andmete kogumine lähtuvalt administratiivsetest piiridest mitte aga vesikonna piiridest. Veemajanduskavade koostamine eeldab suure hulga lisainformatsiooni kogumist ja süstematiseerimist vesikondade kaupa, eriti majandusanalüüsi tarbeks, mida senini koguti kas ettevõtete või administratiivpiirkondade kaupa. Kuna osa metoodikaid (ressursikulu ja keskkonnakulu määramise metoodikad) ei ole üheselt määratud puudub ka selge ülevaade metoodikate juurutamiseks vajalikest lähteandmetest. Keskkonnaalase informatsiooni puudulikkus oli osalt tingitud erinevustest siiani kehtinud keskkonnaseireprogrammide ja veepoliitika raamdirektiivist tulenevate seireprogrammide erinevusest. Uute veekeskkonna seireprogrammide kehtestamisega on garanteeritud adekvaatse ja keskkonnaseisundi hindamiseks vajalike andmete kogumine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata bioloogilisele ja hüdromorfoloogilise informatsiooni kogumisele, et täita puuduvad lüngad. Tulenevalt majandusanalüüsi läbiviimise esialgsetest kogemustest ja metoodiliste probleemide lahendamisest planeeritakse täiendavate andmete kogumine ja olemasolevate eraldiseisvate andmebaaside ühendamine ühtseks veemajanduse andmebaasiks, mis võimaldab nii vajalike veemajanduslike ülesannete lahendamist, veemajanduskavade ajakohastamist kui ka veepoliitika raamdirektiivist tulenevate kohustuslike aruannete esitamist.